RAAMATUBLOGI: Surmaheitlus arktilisel tühermaal – norralanna versus Venemaa
Naisterahvad on üle võtmas kõiki meeste töid ja ei saa öelda, et nad seda kehvasti teeksid. Nagu thrillerite maailma viimase aja trend ette näeb, on raamatute peategelased, kes kartmatult lahingusse tormavad, õrnemast soost. Mõistagi ka „Maydays”, aga siin on astutud juba järgmisele tasemele, sest Ylva Nordahl, pole mitte politseinik, vaid hävituslennuki piloot. Ent see pole erakordne, naislendurid on ammusest ajast ilma teinud, küll aga tõsiasi, et eevatütred on võtnud nõuks kirjutada sõjalisi actionromaane, kus käib tamp ja tagajamine ning mis on seni olnud meeste pärusmaa. Ent, nagu mainitud, saab Grethe Bøe kenasti hakkama ja on kirjutanud piisavalt põneva teose, mis väärib korralikku kiitust.
Riigid, kes piirnevad Venemaaga ja kuuluvad lisaks veel NATO-sse, istuvad kui sütel, sest, nagu ütleks kord ETV sünoptik, pole ida poolt iial midagi head oodata. Ent samavõrd tuleb ka endal ettevaatlik olla, sest väiksematki vale liigutust võib kallis naaber võtta kui rünnakut.
Kui Põhja-Norras algavad suurejoonelised talveõppused, pole Ylval põhjust muretseda. Ta on väga hea piloot, kes pani väljaõppe ajal kõiki kahtlema, millisest soost ta lõpuks on. Igatahes, nagu raporteis kirjutati, polnud Ylval tavapärane naisterahva geneetiline pagas – igast olukorrast on tal enam kui adekvaatne pilt ja samas ka suutlikus teha ülikiireid otsuseid. Meespilootidega võrreldes oli Ylva sama agressiivne, enesekindel ja otsustav, ent ta ületas mehi vastupidavuses ja motiveerituses.
Nüüd läheb Ylva lennule, tagumisel istmel tema instruktor legendaarne John Evans, suurepärane piloot, kes lasti Liibüas alla ja pääses alles kaheksa kuud hiljem piinarikkast vangistusest. Olukord on pinev, sest ka Venemaa relvajõud on teistpool piiri alustanud õppusi ning ühel hetkel lähebki neutraalses õhuruumis lennukite ja lendurite vastasseisuks NATO versus Venemaa. Paraku teeb Evans saatusliku vea, võttes juhtimise üle, sest ei usalda õrnemat sugu ja siis juhtubki...
Eks põnevust tule säilitada, aga Ylva ja Evans satuvad Venemaa õhuruumi, lennuk tulistatakse alla, kuid piloodid pääsevad niivõrd-kuivõrd, sest katapulteeruvad jäisesse tundrasse.
Olukord muutub hetkega tuliseks – Venemaa on veendunud, et Norra ehk NATO lennuk üritas rünnata nende tuumajaama. Puhkemas on sõjaline konflikt, mis võib kasvada milleks vaid. Katastroofi ärahoidmiseks peavad Ylva ja Evans jõudma läbi arktilise tühermaa üle piiri tagasi Norrasse, ent neid jälitavad Venemaa eriüksuslased. Põgenikel algab karm teekund ning kaalul pole ainult nende, vaid ka paljude teiste elud.
Kuna Bøe on tuntud Norra filmistsenarist, siis on ka „Mayday” ülesehitus filmilik, koosnedes kiiresti vahelduvatest stseenidest ning autor suudab üsnagi läbi raamatu põnevust ja pinget üleval hoida, kuigi lugeja aimab ette, kuidas see inimjaht lõpeb. Loole annab jõudu juurde kahtlemata Ylva, kes on küll naisterahva jaoks pisut ebaharilikult jõulise natuuriga, aga järeleandmatus teeb ta sümpaatseks ja miks ei võiks maailmas olla õrnemast soost kangelasi.
