FAKTIKONTROLL | Väide, et ukrainlased kaklevad tänavatel, on alusetu ja viha-õhutav

Sarnaselt eelmisel nädalal Uutes Uudistes ilmunud libauudisele, nagu oleks Tartus massikaklus toimunud, on hakatud sotsiaalmeedias põgenike kohta valeväiteid levitama. Neist viimane tuleb Pärnust.

Nädala alguses postitas Facebooki kasutaja Karmen Tellisaar TikToki video koos kuvatõmmisega, mis kutsus üles videot edasi jagama. Seda ka tehti, sest tänaseks on postitusel üle 170 jagamise.

Nagu mainitud, siis tegemist on TikToki videoga, kuhu video laadis üles kasutaja @siil058. Videol on üle 15 tuhande vaatamise ja kommentaarium on täis venekeelset sõimu.

Tegemist on TikToki värske kasutajaga, kes tegi selles kanalis oma esimese postituse alles mõned nädalad tagasi. Kokku on ta üles laadinud kolm videot ja need kõik halvustavad ukrainlasi.

Mida väidetakse?

Videol on näha, kuidas Pärnus Rüütli tänaval leiab aset konflikt. Karjutakse nii eesti kui ka vene keeles. “Ei löö jalaga!” hüüab keegi kaamera tagant. Kasutaja, kes video TikToki postitas, kommenteerib sealsamas, et tegemist on intsidendiga, kus “ukrainlased tulid kallale”.

Kui video juba Facebookis ringlema hakkas, lisati selle juurde kuvatõmmis vestlusest, kus keegi tundmatu palub postituse loojal seda levitada.

Sõnumi saatja väitis, et video filmiti “abikaasa sõbra” poolt, kes jalutas hommikul Rüütli tänaval, kui ukrainlased neid väidetavalt tagant ründasid ning hüüdsid “slava Ukraini”. Nimetatud hüüatust videost kuulda pole.

Kuidas on tegelikult?

Esiteks, ei ole videost aru saada, mis rahvusest inimestega on tegu. On kuulda segamini nii vene kui ka eesti keelt ning video ise on liiga kehva kvaliteediga, et täpsemaid järeldusi teha.

Kui faktikontroll proovis kätte saada kuvatõmmisel mainitud möödakõndijaid, siis Facebooki postituse autor sõnumile ei vastanud. Seega saame me lähtuda vaid postituses mainitud väidetele.

Politsei sõnul klapib videos nähtuga teade 2. aprillil saadud väljakutsega, kuid erinevalt postitusest, ei leidnud väljakutse aset hommikul.

“Poole seitsme paiku õhtul oli Rüütli tänaval tüli, mille käigus lõi esialgsetel andmete tundmatu mees 42- aastast meest,” rääkis väljakutse detailide kohta Pärnu politseijaoskonna juhtivuurija Ago Kärtmann. Ta lisas, et antud juhtumi kõik täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Pärnu politsei hindab, et tegemist on tõepoolest sama väljakutsega, mille kohta video levib. “Kõik juhtumi täpsemad asjaolud, muuhulgas see, mis rahvusest oli võimalikus tülis osalenud üks osapool, on alles väljaselgitamisel,” lisas Lääne prefektuuri pressiesindaja Indrek Hirs.

Seega, Pärnus leidis tõepoolest aset konflikt ning sellele reageeris ka politsei, kuid eeldada, mis rahvusest inimestega on tegu, on veel vara. Seda enam, et ukraina rahvus ei tähenda tingimata sõjapõgenikke, nagu arvavad Facebooki kommentaatorid postituse all.

Väitel, nagu Ukraina sõjapõgenikud pussitavad Tallinnas inimesi, pole samuti tõepõhja all, kinnitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude grupi juht Hisko Vares. “Harjumaal ei ole laekunud politseile juhtumite kohta infot, kus Ukrainast sõjapõgenikuna Eestisse tulnud inimene oleks kedagi noaga rünnanud,” ütles ta.

Politsei on sarnast väärinfot pidanud ümber lükkama juba sõja algusest saadik. “Aeg ja koht neis valeteadetes muutub, aga ühine joon on sageli just väidetav pussitamine,” märkis Vares.

Nii näiteks läks eelmisel nädalal viraalseks ka Uute Uudiste valeväide kakluse kohta Tartus.

Seega, palub politsei kontrollimata infot mitte edasi levitada, sest osa väärinfost on tahtlikult loodud selleks, et inimesi hirmutada ja omavahel tülli ajada. “Muret teeb, et solvamised ja teravalt ütlemised eri rahvustest inimeste vahel on sotsiaalmeediast jõudnud ka tänavale ning avalikku ruumi – sellist teavet on politsei viimastel nädalatel saanud korduvalt,” selgitas Vares.

Ta kutsus üles inimesi üksteise suhtes alati viisakalt ja rahumeelselt käituma. “Tugevad oleme siis, kui hoiame kokku.”

Otsus: Vale. Sotsiaalmeedias levivad süüdistused on kuulujutud, millele pole leitud kinnitust. Nende juttude eesmärk on külvata viha ja hirmu.