Tema tsitaadi võttis uudisest välja väljaanne Objektiiv ning jagas seda kontekstita enda väljaandes ja sotsiaalmeedias. Inimeste reaktsioon näitab, et tsitaadist on valesti aru saadud ning see õhutab veel enam viha sõjapõgenike vastu.

Hiljem eemaldas Objektiiv artikli pealkirjast sõna "kuus", kuid artikkel eksitab inimesi edasi

Mida väidetakse?

Objektiiv refereeris ERRi artiklit, kuid nad muutsid loo fookuse originaalartiklis olevast kinnisvarapuudusest Ukraina põgenike aitamise peale.

Artikli sees annab kommentaari Kert Valdaru, kes räägib sellest, kuidas riik aitab neid, kel korterit keeruline leida – plaanis on esialgu aidata 900 euroga.

Objektiiv võttis selle sama kommentaari ning tõi selle oma loo keskmesse. Kuna juba pealkiri paneb uskuma, nagu iga põgenik hakkaks saama 900 eurot kuus riigipoolset abi, siis tekitas see palju furoori nii Facebookis kui ka mujal. Hiljem pealkiri muudeti ja eemaldati sõna “kuus” pealkirjast, kuid lugejatele muudatusest teada ei antud. Inimeste pahameel olukorra üle aga jäi.

Sotsiaalmeedias hakati ruttu olukorda valesti tõlgendama

Kuidas on tegelikult?

Kuna ERRi artiklis ei ole tsitaadile kuigipalju konteksti antud, siis täpsustas sotsiaalkindlustusamet Faktikontrollile, et asjad pole päris nii, nagu esmalt paistavad, ja et tsitaadist on valesti aru saadud.

“See ei vasta tõele. Tegemist on riigi poolt eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisega, kuni kuue toimetulekupiiri (6x150 eur = 900 eur) määra osas perekonna kohta,” kommenteeris olukorda sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Kristin Rammus. Vastupidise väite lükkas ta kohe ümber.

Ta selgitas, et alates 24. veebruarist saavad Ukraina sõjapõgenikud taotleda ajutist kaitset, mis on võrdväärne rahvusvahelise kaitsega. “Need inimesed, kes vajasid riigi abi, majutati riigi või kohaliku omavalitsuse poolt lühiajalisele majutusele ning nendele inimestele osutab riik vajadusel kaasabi elukoha leidmiseks.”

Rammus lisas, et sealjuures on Ukraina sõjapõgenikele võimalik hüvitada eluruumi üürilepingu sõlmimisel tekkinud ühekordsed kulud kuni kuue toimetuleku piirmäära ulatuses ehk 900 eurot. “Juhul, kui toimetuleku piirmäära tõstetakse lisaeelarve seaduses planeerituna 200 eurole, tõuseb summa vastavalt 1200 euroni. Seda summat võib kasutada ka eluruumi tagatisena.” Seega on tegemist ühekordse maksega ning seda antakse vajaduspõhiselt.

Inimesed väljendasid mitmete postituste kommentaariumites oma pahameelt

Kuid tegemist ei ole sugugi uue nähtusega. Rammus selgitas, et riik toetas juba enne Ukraina sõja puhkemist kuni kuue toimetuleku piirmäära ulatuses neid rahvusvahelise kaitse saajaid, kes rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibisid riigi majutusel varjupaigataotlejate majutuskeskuses.

Kert Valdaru, kelle tsitaati pahatahtlikult ära kasutati, ütles, et Objektiiv ei võtnud ka temaga ühendust, et täpsustusi küsida. “See, mis konteksti see pandi, on täiesti vale,” ütles ta Objektiivi loo ja sellele järgnenud pahameele kohta.

Valdaru selgitas, et tegemist on esialgse plaaniga ning toetust ei saa sugugi kõik Ukrainast tulnud põgenikud. “Inimestele on jäänud mulje, nagu kõik siia tulnud põgenikud vajaksid abi. Nii ei ole. Ja see, et inimesed taotlevad rahalist toetust, ei tähenda, et seda kohe saadakse – oleneb perekonna suurusest, toimetulekust ja muudest faktoritest,” ütles ta.

Niisiis, et tekkinud segadust võimalikult selgelt lahti seletada: sotsiaalkindlustusamet on loonud süsteemi, mille abil aidata Ukraina sõjapõgenikel elukoht leida. Kuna üürileandijad eelistavad kohalikke, sest põgenikel ei pruugi olla seda rahalist võimekust, et maksta esialgsed kulud (tagatis, maakleritasu jne), siis saavad nad taotleda ühekordset toetust kogu perele.

Kogu olukorra peale väljendas Valdaru nördimust. “Selliselt info tõlgendamine avalikkusele on teadlik käitumine ühiskonna polariseerimiseks ning vaenu tekitamiseks sõjapõgenike suhtes,” ütles ta.

“Valeinformatsiooni levitamine toimub justkui lihunikust sõjakurjategija Putini käsiraamatu järgi, et Eesti kodanikke tülli ajada. See ei lähe läbi. Me võidame. Putin nutab viimasena,” lisas ta lõpetuseks.

Otsus: Eksitav. Toetust hakatakse andma neile põgenikele, kel selleks päris vajadus on. See toetus ei ole regulaarne ning seda saab taotleda vaid leibkonna peale. Objektiiv on võtnud ühe tsitaadi ning esitanud selle ilma vajaliku süvenemiseta faktina.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid