9. mail on venelaste võidupüha, mil tähistatakse Venemaa võitu Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa üle. Selleks, et vältida võimalikke provokatsioone, keelati kaheks nädalaks avalikud koosolekud ning meeleavaldused. Küll aga võib minna rahumeelselt sõja ohvreid mälestama.

Lisaks sellele võttis riigikogu eelmisel nädalal vastu seaduse, mille järgi on kuritegu liituda Venemaa agressiooniga, samuti keelati ära agressiooniaktiga seotud sümbolite eksponeerimine.

Sellega seoses on tekkinud üksjagu pahameelt – näiteks EKRE fraktsioon hääletas seadusele kas vastu või jäeti üldse hääletamata. Nende esimees Martin Helme leidis, et tegemist on kehvasti kirjutatud seadusloomega. Nii hakkasid ka erakonna järgijad sama seisukohta moodustama, sealhulgas eksitavat infot levitama.

Kogu teema on tekitanud palju kõneainet ning sealhulgas pannud liikvele valeinfot.

Mida väidetakse?

Saates “Otse uudistemajast” käis probleemsete koosolekute keelamisest rääkimas politseijuht Elmar Vaher, kes mainis intervjuu sees, et ka Eesti lippu ei ole mõistlik provotseerivalt kasutada. "Soovime vältida olukorda, et politsei võtab inimesel Eesti lipu käest ära,” ütles Vaher saates.

Selle tsitaadi põhjal tegi loo konservatiivne väljaanne Uued Uudised. Artikkel tekitas arusaama, et Eesti lipp on nüüd üks nendest vaenulikest sümbolitest, mis seadusega keelati.

Eksitavat infot teema kohta jagas ka EKRE juhatuse ja riigikogu liige Monika Helme. “Nüüd on siis ka Eesti lipp vaenulike sümbolite hulka arvestatud,” kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

Mitme järjestiku postitusega jõudis poliitik Helme politseijuht Vaheri esialgsest tsitaadist üsna kaugele ja hakkas juba väitma, et Eesti vabariigis ehk polegi enam Eesti riigilipp lubatud.

Helme valeväide, et Eesti lipp kuulub nüüd vaenuliku sümboolika alla, ei vasta tõele
Helme püstitas küsimused, mis tekitasid peamiselt paanikat

Sealt edasi läksid asjad justkui kulutulena – postitused ilmusid Helmetest väiksema kuulsusega poliitikute seintele, erinevatesse kogukonna gruppidesse ja lehekülgedele. Vaheri öeldust, et Eesti lippu ei tasu provotseerivalt ära kasutada, oli järsku saanud kindel väide, nagu oleks Eesti lipp tituleeritud vaenusümboliks.

Näiteks tegi sarnase postituse meelelahutuse lehekülg Levitaja, mis väitis kindlalt, et Eesti lipp on vaenulike sümbolite hulka arvestatud.

Roland Mere, kes samuti EKREsse kuulub, tõi välja lipuseadused, mis Eesti lippu peaks kaitsma: “Seega, kui minna Eesti lipuga tänavale jalutama, siis võib PPA öelda oma kaalutlusõigusele tuginedes, et see on provokatsioon, rebida sinult lipu jne ning hiljem halduskorras karistada? Päris nii ikka ei ole.”

Edmond Penu, kes kuulub EKRE volikokku, väitis, et Vaher üritab keelata Eesti iseseisvuse ja väärikuse sümboli. See tõi kommentaaridesse hulganisti pahameelt.

Kommentaarid Penu postituse all

Kuidas on tegelikult?

Eesti lippu tohib jätkuvalt kasutada. Eesti lipu seaduse kohaselt on igaühel õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides seaduse sätteid ja head tava.

“Otse uudistemajas” saates antud intervjuus ei rääkinud Vaher sellest, et Eesti vabariigi lipp tuleks keelata. Kui saadet kuulata/lugeda, tuleb selgelt välja, et politseijuht rääkis, kuidas sümboleid kasutades ei tohiks olla provokatiivne.

Vaher ütles Faktikontrollile, et Eesti riigis ei ole aega ega kohta, kus Eesti lipp oleks keelatud. “Sinimustvalge ise ei ole Eestis provokatsioon mitte kunagi. Kui meie lipp kellelegi provotseerivalt mõjub, siis tõenäoliselt elab ta vales riigis,” täpsustas ta.

Küll aga ütles Elmar Vaher, et keeruliseks teevad politsei jaoks olukorrad, kus inimene üritab teisi provotseerida ning hoiab samal ajal käes sinimustvalget. “Politsei teeb kõik, et lahendada ka selline olukord nii, et sinimustvalget ei peaks inimese käest ära võtma,” kinnitas ta.

Niisiis tuleneb probleem sellest, et pingelisel ajal võivad provokaatorid lehvitada teisi provotseerides Eesti lippu. Näiteks minnes sinimustvalge lipuga pronkssõduri ette pahatahtlikult vehkima ja karjuma, on tegemist provokatsiooniga. Sel juhul ei ole Eesti lipp ise provokatsiooni sümbol, vaid see, kui lippu kurjalt ära kasutatakse.

Ka Eesti lipu seadus annab lipu heiskamisele õigused ja kohustused:

§ 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.

Edasi kirjeldab seadus sätteid, mille järgi toimida ja muidugi ka head tava.
Näiteks on 9. mail ka muu hulgas Euroopa päev, mis on kalendri järgi lipupäev ja lipu heiskamine hoonetel on tavaks.

Riigikantselei kodulehekülg kirjeldab lipu ning lipuvärvide kasutamise õiguseid ja kohustusi täpsemalt ning ka seal on meelde tuletatud, et kõige kasutamiseks on oma sünnis aeg ja koht: “Üldreegliks jääb siiski, et Eesti lipu värvuskombinatsiooni kasutamine peab olema väärikas. Sinimustvalge värvuskombinatsiooni kasutamise sobivust tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi.”

Sümbolite kasutamise keeld sõltub kontekstist


Käimasoleva nädala jooksul on mitmeid selliseid muudatusi läbi viidud. Sealhulgas erinevate provokatsiooni sümbolite kasutamise ümber käiv seadus. Justiitsminister Maris Lauri selgitas, et seaduses ei ole konkreetset sümbolite loetelu, kuna keelates ära ühe, võidakse võtta kasutusele teine.

“Eestis saab praegu keelatud sümboliteks lugeda neid, mis toetavad ja õigustavad Venemaa agressiooni Ukrainas,” kirjeldas Lauri. Ta tõi näiteks sümbolina kasutatavat Z-tähte ja Georgi linti, kuid ka Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide sümboolika nagu sirp ja vasar, punalipp ning haakrist.

Lauri lisas, et oluline on mõista, et sümboli kasutamise keeld sõltub kontekstist. “Näiteks 9. mail avalikus ruumis liikudes ei peaks kandma nõukogude armee vormiriideid, punalippe, Z-tähte, Georgi linti,” ütles ta.

Karistatav pole see, kui sümbolit eksponeeritakse avalikult agressiooni, genotsiidi või sõjakuritegude kritiseerimiseks. Lauri tõi näiteks olukorra, kus Vene agressiooni vastasel meeleavaldusel eksponeeritakse plakatit, millel oleks Georgi lindi toonides Z-sümboli ja haakristi vahele tõmmatud võrdusmärk.

Samas kinnitas justiitsminister politseijuhi öeldut, et Eesti lipp ei ole agressiooniakt, genotsiidi ega sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbol – seadusemuudatused ei puuduta kuidagi Eesti lipu kasutamist.

Otsus: Vale. Ühe valesti tõlgendatud tsitaadi pealt sai alguse kuulujutt, kuid see ei vasta kuidagi tõele – Eesti lippu võivad kõik kasutada ka edaspidi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid