Ka kommentaariumites on püütud Vooglaiu üleköetud postitust ümber lükata, kuid viimane jääb endale kindlaks. “Ma ei soovi vaielda. Kuni peetakse vastuvõetavaks ise Venemaale gaasi ja nafta eest raha anda, on kohatu kritiseerida teisi, kes teevad sama. Minu poolt kõik,” kirjutab ta.

Väide, et Ukraina tarnib ka endale Venemaalt gaasi, ei päde

Mida väidetakse?


Varro Vooglaid postitas oma Facebooki seinale pildi Ukraina kaardist, millest jooksevad läbi Vene gaasitorud. “Ukraina on Euroopa gaasiaort,” kirjutab ta. “Suur äri õitseb endiselt.” Vooglaid viitab ilmselt punastele nooltele, mis kaardil näitavad Vene gaasi liikumisele Ukrainasse.

Nagu mainitud, siis üks kasutaja toob kommentaariumites välja ka kaardist peegelduva tõsiasja, et Ukrainasse minev energia läheb sama targalt ka Ukrainast välja, mis tähendab, et Ukraina toimib transiitriigina.

“Mulle tundub, et ka kusagil mujal ei ole kraanide päeva pealt kinni keeramisest rohkem kasu kui kahju. Muidu oleks seda juba tehtud. Lihtsalt on mõistusevastane seda nõuda Saksamaalt ja teistelt riikidelt, kui Ukraina ise seda ei tee,” kaitses Varro oma arusaama kommentaariumis.

Ta lisas, et küsimus ei ole ainult transiidis, vaid ka tarbimises. “Kui Venemaalt gaasi ostmist tõlgendatakse Ukraina-vastase sõja rahastamisega, siis peaks Ukraina ise olema esimene, kes selle ära lõpetab,” seisab kommentaaris.

Ukraina toimib transiitriigina, seetõttu ongi oluline, et Euroopa suurriigid oma tarne Venemaalt lõpetaks

Kuidas on tegelikult?


Tegelikult on ikkagi asi transiidis, mitte tarbimises. Ukraina ei ole Venemaalt gaasi sisse importinud juba alates 2015. aastast (1). Naaberriigist ei sõltuta peale 2014. aastal aset leidnud Krimmi poolsaare annekteerimisest Vene vägede poolt (2), mil vastav otsus vastu võeti.

Aastal 2019 allkirjastasid Euroopa riigid Ukraina ja Venemaaga lepingu, mille kohaselt Ukraina toimib edaspidi transiitriigina – Euroopa saab Venemaalt gaasi ning see reisib läbi Ukraina (3).

Ukraina energiaminister German Galushchenko selgitas, miks pole Ukraina lõpetanud transiiti Venemaa ja Euroopa vahel – kokkulepped, mida Ukraina on sõlminud Euroopa gaasiettevõtetega, panevad neile teatud kohustused (4), mistõttu pole tarnimisest taganetud, kirjutavad Gruusia faktikontrollijad väljaandes MythDetector.

TalTechi energiatehnoloogia õppejõud Igor Krupenski selgitas, kuidas Ukraina ostab oma gaasi Poola, Slovakkia ja Ungari käest, kes saavad veel omakorda osa Venemaalt. “Ehk molekul, mis Ukrainasse jõuab, võib sama olla, kuid bilansi järgi tuleb gaas Euroopa Liidu poolt,” täpsustas ta.

Kusjuures hoopis Venemaa on see, kes Ukrainale maksab. Seda ka pärast sõja puhkemist. Makstakse selle eest, et Ukraina kaudu oleks üldse võimalik Venemaal gaasitarneid Euroopasse jätkata. Viimaste andmete kohaselt maksab Venemaa umbes 1,9 miljardit eurot aastas (5).

Miks räägib Vooglaid üldse sellest, et "mõistusevastane oleks gaasitarnete lõpetamist nõuda Saksamaalt ja teistelt riikidelt, kui Ukraina ise seda ei tee"? Esiteks, nagu me praegu selgeks saime, siis Ukraina Venemaa gaasi vastu ei võta.

Teiseks, Saksamaa on Euroopa liidust Venemaa suurim gaasiklient, ostes umbes 200 miljoni eest fossiilkütuseid päevas (6). Sõja algusest aprilli lõpuni ehk umbes kahe kuu jooksul on Saksamaa maksnud Venemaale üle 9,1 miljardi euro erinevate fossiilkütuste eest (7).

Need on vaid mõned faktid, mille põhjal Euroopa Liit üritab praegu Vene gaasist loobuda – et mitte rahastada sõjamasinat.

Otsus: Vale. Ukraina ei osta Venemaalt gaasi sisse. Kuniks Euroopa pole Venemaa gaasist loobunud, toimib Ukraina kahe piirkonna vahelise transiitriigina edasi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid