Saksamaad ja Prantsusmaad on kritiseeritud ebapiisavate sammude tegemises, et toetada ja abistada sõjaolukorras Ukrainat. 26. aprilli Eesti Päevalehe artiklis väitis erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et “Ukrainlaste õigust elule tahab Vene agressor aga võtta Saksamaalt ja Prantsusmaalt soetatud sõjatehnika abiga, eirates Euroopa Liidu relvaembargot, mis kehtestati Venemaale pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Alates embargo kehtestamisest müüdi kahe peale Venemaale salamisi umbes 270 miljoni euro ulatuses relvastust, sealhulgas pomme ja rakette.” (EPL 26.04)

KONTROLL

Kontrollime, kas Saksamaa ja Prantsusmaa on tõesti eiranud Euroopa Liidu relvaembargot ja müünud Venemaale 270 miljoni euro eest relvastust.

2014. aastal, pärast Krimmi annekteerimist, kehtestati Euroopa Liidus mitmeid sanktsioone Venemaa vastu. Sinna kuulus ka relvaembargo, mis keelas liikmesriikidel müüa ning tarnida relvastust Venemaale.

Euroopa Liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvaekspordi töörühma kogutud andmete põhjal (webgate.ec) selgus selle aasta märtsikuus, et ligi kolmandik Euroopa Liidu liikmesriike tarnis peale embargo kehtestamist ikka veel relvi Venemaale. Nende hulgas olid ka Saksamaa ning Prantsusmaa (Investigate Europe). Müüdi rakette, pomme, torpeedosid, relvi, maismaasõidukeid ja laevu.

Relvade tarne jätkamiseks leidsid mitmed riigid Euroopa Liidu regulatsioonides lünga ja jätkasid kaubandust Venemaale. Tarnete jätkamist võimaldas n-ö “vanaisa klausli” kasutamine, mis tähendab, et uued relvade tarnimise tingimused hakkasid kehtima vaid neile, kes polnud Venemaaga varasemalt lepinguid sõlminud. Riigid, kel olid juba vastavad tarnelepingud olemas, said siiski relvastuse müügiga jätkata.

Alates relvaembargo kehtestamisest kuni 2020. aastani on Saksamaa ja Prantsusmaa jätkanud relvade müügiga Venemaale. Kokku müüdi ligi 270 miljoni euro väärtuses relvi, mis oli võimalik kasutades ära “vanaisa klauslit”. See teeb kokku umbes 80% kogu Euroopa Liidu relvatarnest Venemaale.

OTSUS

Seederil on õigus, et Saksamaa ja Prantsusmaa müüsid Venemaale embargo ajal 270 miljoni euro väärtuses relvi. Siiski nad tegutsesid kehtestatud sanktsioonide piirides, kasutades ära “vanaisa” klauslit, ehk otseselt relvaembargot kumbki riik ei eiranud.

Nii ja naa.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid