Ettevõtja: Eesti Pank ei vaja nõukogu etteotsa vapilooma
Riigikogu peab hiljemalt 12. juuniks valima Eesti Panga nõukogu esimehe. Nii president kui peaminister soovivad, et sellel ametikohal jätkaks ka järgmised viis aastat Mart Laar. Kas Eestil euroala ja Eesti Pangal Euroopa keskpankade süsteemi osana on varasemast vähem iseseisvust ja otsustusõigust, nagu kirjutas Eesti Päevaleht oma juhtkirjas? Kas Mart Laar ikka on, nagu ütles president Kersti Kaljulaid, nõukogu esimehe ametisse „õige inimene vapiloomana”.
Varasem Eesti riik oli valuutakomitee riik ning keskpank valuutakomitee pank. Teisisõnu, kehtis äärmiselt jäik fikseeritud rahasüsteem kursiga Saksa marga ja hiljem suhtes. Eesti Pank oli ainus institutsioon, kellel oli õigus kroone emiteerida, aga emiteerida sai vaid niipalju kroone, kuipalju Saksa markasid riiki sisse (ekspordi ja välisinvesteeringutega) tuli. Ei rohkem ega vähem Eesti Pank seadustega emiteerida ei tohtinud.
Teisisõnu, Eesti Pangal ei olnud õigus „suvaliselt“ raha trükkida näiteks kvantitatiivseks rahalõdvenduseks (QE) ega ka riigivõlakirjade emiteerimiseks (valitsusele laenuandmiseks). Sisuliselt tähendas emissiooni ainuõigus mitte raha trükkimise, vaid raha vahetamise õigust. Eesti Pangal valuutakomitee süsteemis rahapoliitilist iseseisvust ega otsustusõigust praktiliselt polnud. Miks? Sest Eesti riik oma rahareformi seadustega 1992.a. otsustas nii.
Alates 1. jaanuarist 2011, kui Eesti riik ühines euroalaga, muutus olukord kardinaalselt. Eesti läks üle mitte-ujuvast rahasüsteemist ujuvasse rahasüsteemi. Meie euro kurss ei ole fikseeritud, see on ujuv, sest kujuneb vabalt valuutaturgudel vastavalt nõudmise pakkumise vahekorrale. Euroopa keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade peaülesanne on sihtinflatsioon, st üldise hinnataseme hoidmine kuni 2%-i piirides. Selleks on keskpankadel õigus teostada teatud piirides iseseisvat rahapoliitikat. Teisisõnu, keskpankadel on ainuõigus emiteerida oma raha ja valitsustel on õigus emiteerida riigivõlakirju niipalju, et see ei ületaks 60%-i ning riigieelarve defitsiit jääks 3%-i piiridesse SKT-st.
Üleminek valuutakomiteelt eurosüsteemi muutis oluliselt ka meie majanduse kohanemise protsessi. Valuutakomitees hinnad (ja palgad) pidid (automaatselt) kohanema rahapakkumise muutusega, sest valuutakurss oli fikseeritud. Euroalas kehtib teistsugune süsteem: majandus ei kohane mitte välisvaluuta sisse-ja väljavoolu kaudu, vaid läbi valuutakursi kõikumise. Kui riigis on majandus langemas, eksport vähenemas ning tööpuudus suurenemas, siis tõenäoliselt euro valuutakurss langeb. Kuna euroalasse kuulub palju riike, siis selline seos ei ole absoluutne. Teisisõnu, teatud määral peavad hinnad euroalas kohanema ka rahapakkumise muutusega. Kuid majanduse kohanemist valuutakursi muutuse kaudu ei saa euroalas alahinnata. See aga eeldab teatud piirides iseseisva rahapoliitika teostamist.