Murettekitav on seejuures reservõppustel osalemise aktiivsus, viimastel aastatel on see kõikunud kõigest 56-51 protsendi vahel. Teisisõnu on õppustele jõudnud kõigest iga teine kutsutu. Kui rääkida numbrite keeles, siis 2013. aastal kutsuti õppekogunemistele 3084 reservväelast, kohale ei ilmunud 1384. Aasta varem kutsuti 5771 ning osales 2993 reservväelast. Päris mõtlemapanevad numbrid, kas pole?

Kaitseministeeriumi andmetel ei ole 80 protsenti reservõppustel osalenud isikutest rahul õppekogunemistel osalemise eest saadava hüvitisega. Hetkel tasustatakse õppustel osalevaid sõdureid 27 euroga, allohvitsere 30 euroga ja ohvitsere 40 euroga päevas. Kindlasti pole see probleem nii mustvalge, kuid reservõppekogunemised ei tohi tekitada peredele finantsilisi probleeme.  

Reformierakonna eesmärk on kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalenud isikutele töötasu samas mahus, mida nad teenivad oma töökohal. Sarnaselt vanemahüvitisele, sõltuks kaitsepalga suurus varem inimese eest makstavast sotsiaalmaksust. Loomulikult oleks hüvitisel ka  ülem- ja alammäär. Kaitsepalga sisseseadmine peaks tõstma minu hinnangul  reservis olevate isikute motivatsiooni osaleda õppekogunemistel ning  parandama üksuste valmisolekut.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama sõnum Eestit külastades oli selge ja kindel -  Eesti pole olnud kunagi paremini kaitstud kui praegu. See on tõsi, aga alati saab veelgi paremini. Tõdemuste vastu, et harjutamine teeb meistriks ning meeskonnatöö ei sünni üleöö, ei saa. Venemaa viimase aja käitumismustrid teevad murelikuks ilmselt kõiki eestlasi. Selleks peame tegema kõik võimaliku, et Eesti julgeolek oleks tagatud kõige paremal viisil.

Esimene reservõppekogunemine toimus Eestis alles aastal 1930. Põhjus, miks juhtus see alles 12 aastat pärast taasiseseisvumist on lihtne - raha lihtsalt ei olnud. Eesti riik ei ole täna niivõrd nukras seisus, et me ei suudaks reservõppusi läbi viia nii, et osalejad ei kaotaks oma senist võimekust ennast ja oma lähedasi ülal pidada.