Foto: Sven Arbet

Ühe probleemiga – väiksemate postkontorite ja postipunktide sulgemisest tuleneva tühiku täitmisega – on Omniva päris hästi hakkama saanud, tihendades pakiautomaatide võrku. Paljudele klientidele on 24/7 avatud pakiautomaadid rohkemgi meeltmööda kui postkontorid.

Ent jõulude eel ja ajal ajas Omniva kõik Eesti e-kauplused ja e-ostlejad meeleheitele, sest saadetiste pakiautomaatidesse toimetamine võttis tohutu palju aega. Selles väideti süüdi olevat uue sortimisliiniga harjumine. Olgu, oletame, et see oligi peapõhjus. Viimasel ajal on klientide pahameelt tõesti vähem kuulda olnud, aga küllap on selles oma osa ka tõsiasjal, et kui võimalik, väldivad paljud kliendid pärast jõuluõppetunde Omniva teenust.

Laupäevase kojukande väljasuretamine viiks Omniva lubadusest „täpselt nii nagu igaühele sobib” eemale mitte ainult perioodika puhul, vaid ka laiemalt.

Omniva kolmas probleem puudutab otseselt ka Eesti Päevalehe LP-d ja teisi laupäeviti paberil ilmuvaid ajalehti-ajakirju. Ühe suupoolega kinnitavad Omniva juhid, et laupäevase kojukande lõpetamine ei ole jutuks, aga teise suupoolega püüdlevad selle lõpetamise poole. Kuidas teisti nimetada ka kõigi lehetellijate kõrvu ulatuvat lobitööd kojukandepäevade arvu kuuelt viiele vähendamiseks?

Tõsi, perioodika kojukanne ei ole kasvav äri, ent selle korraldamiseks maapiirkondades saab Omniva riigilt dotatsiooni. Teisisõnu annab see Omnivale hõredamalt asustatud piirkondades teenuste osutamiseks stabiilse tulubaasi, millele toetudes pakkuda laupäeviti ka teisi teenuseid. Perioodika pole ju ainus kaup või teenus, mida osa Omniva kliente eelistaks laupäeval kasutada. Näiteks koju tellitud pakkide vastuvõtmiseks sobiks paljudele inimestele kõige paremini just nädalavahetus. Laupäevase kojukande väljasuretamine viiks Omniva lubadusest „täpselt nii nagu igaühele sobib” eemale mitte ainult perioodika puhul, vaid ka laiemalt.