Taavi Rõivas üleskutsest palju riigilaenu võtta: Eesti eelarve juba ongi miinuses, aga investeeringud hoopis kahanevad
30. detsembril ilmus Eesti Päevalehes Swedbanki investeeringute strateegi Tarmo Tanilase arvamuslugu (“Praegu laenamata jättes laseb Eesti käest sajandi võimaluse”), mis seadis kahtluse alla Eesti senise eelarvepoliitika ning kutsus üles suures koguses laenu võtma või võlakirju emiteerima. Võimalust võlgu võtta nimetati selles loos koguni sajandi võimaluseks.
Kuna paljud riigid on ajaloo jooksul oma laenukoorma läbi lae ajanud, siis võibki pealiskaudsel vaatlusel jääda mulje, et miks Eesti peab teisiti käituma. Teeme nagu teised, sobitume paremini pildile! Lähemal süvenemisel ilmneb siiski, et Euroopa riigirahanduse rühmapildil on väga palju asju valesti ning enamik riike teeb väga tõsiseid pingutusi, et pilti (ehk oma riigi rahalist seisu) parandada.
Kui enne suurt masu oli lõviosa Euroopa Liidu riikide eelarvetest suures miinuses (paljudel ulatus puudujääk üle 3% majanduse mahust ehk rikuti ühiselt kokku lepitud reegleid), siis juba 2018. aastal jõudsid pooled riigid oma eelarvetega plussi või tasakaalu. Ülejäägis on eelarve nii enamikus Põhjamaades, Saksamaal kui ka – oh üllatust – veel hiljuti Euroopa musta lammast etendanud Kreekas.
Tabeli teisest, puudujäägis eelarvetega riikide poolelt, leiame veel mitu riiki, kes on puudujääki samm-sammult vähendamas ning raske võlaikke alt välja rabelemas. Kuigi nad on aasta-aastalt miinust vähendanud, on ka varasemast väiksemad puudujäägid ikkagi puudujäägid ja seetõttu on nende laenukoormus jätkanud kasvamist pingutuste kiuste.
