15 aastat tagasi: Res Publica tähistas aastapäeva
Parempoolse poliitilise maailmavaatega ühendus Res Publica tähistas eile seitsme aasta möödumist ühenduse asutamisest konverentsiga „Eesti teelahkmel: vaba ühiskond või kõikvõimas riik?”
Konverentsil esinesid ettekannetega endine välisminister Jüri Luik ning praegune välisminister Siim Kallas, Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ning riigikogu liikmed Aap Neljas, Valve Kirsipuu ja Paul-Eerik Rummo.
Res Publica esimehe Maret Maripuu sõnul peitub ühenduse tugevus akadeemilises vaimus ja koostöösoovis. Isiklike poliitiliste ambitsioonide asemel on ühenduse tegevus Maripuu kinnitusel keskendunud maailmavaatelistele tõekspidamiste kinnistamisele Eesti ühiskonnas.
„Res Publica on aktiivsesse poliitikasse sekkunud selleks, et tuua poliitikaellu uusi ideid ja tegijaid ning juhtida tähelepanu probleemidele, mida enamus Eesti poliitikuid veel ei taju,” tõdes Maripuu.
Res Publica hinnangul seisab Eesti praegu valiku ees, kas jätkata liikumist avatud turumajanduse ja maksimaalsete isikuvabadustega kodanikuühiskonna suunas või otsustatakse riigi osatähtsuse suurendamise kasuks ühiskonnas. „Sellega kaasneksid paratamatult majanduslike ja poliitiliste vabaduste piiramine, ametkondade võimupiiride suurendamine ja korruptsioon,” nentis Maripuu.
Vajame suuri parteisid
Jüri Luik rõhutas seminaril esinedes, et Eestit nagu teisigi Kesk- ja Ida-Euroopa riike ähvardab ühiskonna inertseks muutumise oht. Eesti on väike ühiskond, tal on üsnagi väike poliitiline eliit ja pidevad julgeolekuprobleemid, see süvendab arengu pidurdumise ohtu.
Endine välisminister Luik ja praegune välisminister Siim Kallas avaldasid arvamust, et Eesti peaks suunduma suurte poliitiliste parteide loomisele. „Välja võiksid kujuneda kolm-neli suuremat parteid,” hindas Luik.
Samuti peab Luige kinnitusel arenema Eesti seadusandlus, mis on seotud infovabadusega.
