2013. aasta eelarve: meiega võidavad kõik
Ei, mitte konkreetselt poliitiliste valikute osas, vaid selle osas, kuidas valitsuse jaoks keerulises situatsioonis (majandus taastub, taas on lisaraha, aga mitte nii palju, et rikkust ümber jagada) laotab valitsus õhukese kihina kõigile midagi. Kõik võidavad, aga natuke.
Sest kuidas muidu saaks valitsuskoalitsioon järgmise aasta kohalikel valimistel ausa näoga kodanikele otsa vaadata ja öelda, et näe: andsime raha ESM-i jaoks, panime sadu miljoneid eurosid Eesti Energiasse, hakkame ehitama Eesti Rahva Muuseumi ja mida sa siin virised oma viis aastat stabiilsena püsinud palgaga? Samal ajal sööks elektri hind, inflatsioon ja kauges tulevikus terendav Raadi muuseumihoone ära ka nende valijate usalduse, kes praegu rekordarvudes Reformierakonda toetavad.
Kõige suurema poputuse (vähemalt sõnades) said muidugi riigipalgalised ja eelkõige need avaliku sektori töötajad, kes kõige rohkem kisa ja kära teinud on – pedagoogid. Alates 2008. aastast samade palga alammääradega töötanud haridustöötajad pälvisid oma streigiga ühiskonnas üpris üksmeelse toetuse. Muidugi, samamoodi arvavad paljud, et küll on palgatõusu ära teeninud ka kõige madalama keskmise palgaga päästjad, samuti peaks ikka siseturvalisusele mõeldes politseinike toetama, arstide lahkumise ärahoidmiseks võiks ju ikka ka nende palka tõsta ja mis riigikaitsest me siin räägime, kui ohvitserid töötasu tõttu Norrasse ehitajaks lähevad?
4-5 protsenti palgatõusu
Nüüd said riigieelarvest töötasu võtvad avaliku sektori töötajad keskmiselt umbes 4,4-protsendilise palgatõusu. Õpetajad võidavad ehk siis kõige rohkem: senise 608 euro (noorempedagoog) ja 644 euro asemel hakkavad nad jaanuarist saama palka lausa 715 eurot kuus. Sellele lisandub veel võimalik lisatasu ja needsamad klassijuhatajatasud. Noorempedagoogidele teeb see lausa 18 protsenti palka juurde, pedagoogi ametijärguga töötajatele (keda on 70% neist) aga 11%. Kusjuures, kui EL-i struktuurivahenditega saab haridusvõrgu ümberkorraldamine ehk gümnaasiumireform oma hoo sisse, ei saa välistada ka uut alammäära tõusu järgmisest sügisest.
Ilusate arvude kõrval on aga tegelik elu veidi teistsugune. Selleks et neid ilusaid arve näha oma pangakontol, tuleb omavalitsustel teha neid olulisi otsuseid, et koolide arvu vähendada, ühendada, parendada ja koolide investeeringuteks mõeldud raha ümber tõsta.
Aga ka teiste palgatõusu soovinute seis on tegelikult sama. 4–5-protsendilise palgakasvu tegelikku jaotumist tuleb erinevatel asutustel alles hakata planeerima, mis ei välista hoopistükkis koondamisi ja ülesannete teistsugust jaotamist. Eilsel eelarvet tutvustaval pressikonverentsil mainis siseminister Ken-Marti Vaher, et üks oluline eesmärk on politsei- ja piirivalveameti palgamäärade ühtlustamine. „Kaotame senise sissetulekute erisuse,” oli see täpne tsitaat.
Aga ei pea ka need muretsema, kes töö kaotavad – näiteks töötutoetus tõuseb järgmisel aastal lausa 66 eurolt kuus 145-ni.
Õpetajad, politseinikud, päästetöötajad, kultuuritöötajad, arstid, õed, hooldustöötajad, maksumaksjad (välja arvatud alkoholi- ja tubakatarbijad ning seetõttu aktsiisimaksu maksvad kodanikud), suhtelises vaesuses elavad ühe, kahe ja kolme lapsega pered, pensionärid, õpilased, põhikoolidega omavalitsused, üliõpilased, ülikoolid, õnnetussurmade ja kuritegevuse ennetamisega seotud inimesed, põllumehed, teedeehitajad, need inimesed, kes saavad kvaliteetse veevärgi ja sellega seoses head joogivett (näiteks Saku, Rae, Kiili valla ja Saku aleviku elanikud), kaadrikaitseväelased, ajateenijad, harrastusprojektidega seotud tegelased, töötud.*
* Nimekiri pole täielik, need olid vaid üksikud, keda valitsuse pressiteates ja -konverentsil mainiti. Kokku kasvavad eelarvekulud 1,1%.
