327 töötavat pensionieas õpetajat teenivad koolijuhtidelt kiidusõnu
Linna koolides ja lasteaedades töötab 7262 kohal 5752 õpetajat – eakaimad aktiivsed pedagoogid on ligemale 80-aastased.
Pensionieas pedagoogide seas on algkooli inglise keele õpetaja, muusikaõpetaja ja logopeed. Gümnaasiumiastmes on raudvarana ametis majanduse, keemia-, geograafia-, matemaatika- ja eesti keele õpetajad.
Põhikooliastmes annavad üle 70-aastased õpetajad matemaatikat, eesti keelt, majandust, koduõpet, loodusõpetust, keemiat ja geograafiat, aga ka ringitunde ning lihvivad õpilaste kõnet ja kirja. Eakate õpetajate rohkusega torkavad silma kutsekoolid, aga ka näiteks Tallinna täiskasvanute gümnaasium.
“Olen paar-kolm korda pensionile läinud ja alati tagasi tulnud,” ütleb 1956. aastast õpetajana töötanud Evi Viirsalu (74). Täiskasvanute gümnaasiumi jõudis ta 2003. aastal asendajana ja jäigi sinna. Praegu on staažika õpetaja koormus kaheksa tundi nädalas ja õpetada tuleb kahes 8. klassis ning 12. klassis. “Tunnis peab muidugi tegema tööd, muuga ma tegeleda ei luba,” kinnitab Viirsalu. “Mõni tuleb lollitama, aga enamik ikka õppima.”
Viirsalu oli gümnaasiumis jõudnud tunde anda mõne kuu, kui õpilased valisid ta aasta õpetajaks. “Mulle oli see väga-väga suur üllatus,” meenutab õpetaja. “Siis oli suur uhke tort, minu pildiga martsipanist pilt peal, ja lill ja karika moodi asi. Martsipan on mul siiamaani alles.”
Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis on raudvaraks 1965. aastast ametis olnud matemaatikaõpetaja Endel Kristjan, geograafiaõpetaja Eevi Müür ning teisigi, kel jagub staaži 30–40 aastat.
Õppejuht Andres Falki sõnul pole kedagi olnud vaja keelitada. “Rohkem kipub nii olema, et inimesed tahavad ise edasi jääda,” märgib ta. “Nad on noortest tükk maad rahulikumad, ei loo illusioone ega paranda maailma.”
Vanad tublid õpetajad
Koolijuhtidel jagub eakate õpetajate aadressil üksnes kiidusõnu. 37. keskkoolis on ametis 74-aastane pikapäevarühma õpetaja Liivia Koll ja 76-aastane logopeed Helgi Pille. “Nemad on meil kogu aeg olnud. Vanad tublid õpetajad,” ütleb direktor Sirje Sepp.
21. koolis on poole kohaga pikapäevarühma kasvataja Linda Puusepp ja täiskohaga keemiaõpetaja Linda Undusk. “Meil on väga hea meel, et nad meil on. Keemiaõpetajal palusime tõesti jääda veel aastaks,” ütles koolidirektor Naida Toomingas.
Koolijuhid räägivad, et staazˇikate õpetajate oskus särtsakad noored kuulama panna ja klassi ees ennast kehtestada on muljet avaldav. “Suurepäraselt saavad hakkama! Mõnest noorest kümme korda paremini. Eks see ole elukogemustega tulnud,” nendib direktor Sepp.
Teenekad õpetajad ise on tihtilugu tagasihoidlikud: annavad mõista, et teevad igapäevast tööd, ei kipu juttu rääkima ning väldivad koguni oma kooli õpetajate pildile jäädvustumist. Sõle gümnaasiumis ongi eakad õpetajad iga päev veidi nähtamatud, andes tunde erivajadustega õpilastele.
Koolis on ametis 70-aastane koduõppijate õpetaja Erna Annion, 77-aastane eesti keele õpetaja Heldi Luik ja 74-aastane matemaatika õpetaja Malle Pehlak, kes võttis sel sügisel julgelt lisakoormust.
“Mul jäi matemaatikaõpetaja emapuhkusele ja Malle Pehlak oli nõus andma tunde ka 9. klassis. Tal on väga suur kogemus õpilaste eksamiks ettevalmistamises,” rõõmustas direktor Õie Raudmägi kiire lahenduse üle.
Annavad tunde rõõmuga
Õpetaja Pehlak jutustab muheledes, et ongi kolmel aastal töötanud kümnekuulise lepinguga, septembri algusest juuni lõpuni, seejärel kaks kuud pensionipõlve ja järgmine 9. klass. Praegu on tunde kolm korda nädalas.
“Tuhnime algebras, lihtsustame avaldisi, peame meenutama ka 6. klassi aritmeetikat,” kirjeldab 1953. aastast vahetpidamata õpetajana töötanud Pehlak. “Õpingukaaslased imestavad: kuidas sa jaksad, terve elu oled olnud Tallinnas.”
Rõõmu valmistab, kui õpilane hiljem räägib, et on elus edenenud. Ja juhused, nagu möödunud kevadel, kui kolm kooli lõpetanud vene noormeest kinkisid pärast lõpuaktust roosid ja raamitud ühisfoto pühendusega oma kallimale õpetajale. “Olen terve elu andnud maksimumi ja saanud ka tagasi maksimumi,” kinnitab õpetaja.
Pelgulinna gümnaasiumis on eakaid õpetajaid hulgem: Elvi Tuhkanen on ametis pikapäevarühmas, matemaatikatunde annab endine Lilleküla gümnaasiumi direktor Albert Raamat, ajalugu teaduste akadeemia liige Kulno Kala, füüsikat endine Pöögelmanni tehase direktor Taivo Uffert.
“Ega siis õpetaja puhul pole tähtis vanus, vaid pigem vaimne valmisolek ja nendel õpetajatel on see hea,” ütles koolijuht Tõnu Piibur. “Kui vanem õpetaja on koolis vastu pidanud ja annab tunde mõnuga, siis on tema tund huvitav.”
1950. aastal kooli kehalise kasvatuse õpetajaks tulnud Endel Läte (78) juhib viimased kümme aastat pallimänguringi, valmistades esmaspäeviti ja neljapäeviti ette korvpallitrenni pürgijaid. “Et mitte koju hallitama jääda, palusin võimalust kaks korda nädalas trenni juhtida,” ütleb Läte. “Põhiliselt töötan poisikestega, kuni 5.–6. klassini.”
Kui võrkpall on huvitav oskajale, siis korvpallis saab ka algaja võhmale joostes end välja elada ja spordirõõmu tunda. Tavaliselt jääb end kirja pannud 15–20 lapsest trenni 15 ja mõned, kes kord on ja kord pole.
Teises klassis õppivad Kevin ja Andrean ning esimese klassi poiss Kevin Kristofer seletavad teatejooksu järel näost õhetades üksteise võidu, et trennis on lahe. Ühele meeldib rohkem korvpall, teisele saalihoki. Poisid kostavad, et pole mingit vahet, kas õpetaja on vana või noor, peaasi, et ei karju laste peale.
Vilistlane: olen õpetajale tänu võlgu
•• Varem mitmes koolis õppinud, tänavu kevadel täiskasvanute gümnaasiumi lõpetanud Karina Kuuskmann (23) riputas õpetajate päeva puhul kooli foorumisse oma klassijuhatajale Endel Kristjanile nimelise õnnesoovi.
•• “Olen õpetaja Kristjanile palju võlgu, tänu temale ma selle kooli üldse ära lõpetasin, sest ma käisin tõesti vähe koolis,” ütles ta. Kui Karina jäi pikemalt puuduma, tundis matemaatikaõpetajast klassijuhataja telefonitsi tema käekäigu vastu huvi.
•• Ka pärast üht mitme kuu pikkuseks veninud koolipausi vahetust leidis õpetaja Kristjan telefoninumbrit vahetanud õpilase üles ja ärgitas tagasi koolipinki tulema. Karina meenutab, et tööl oli pingeline ja ta unustas kooli anda oma numbri. Klassijuhataja aga ei andnud alla, leidis ankeedist Karina vanaema telefoni, sai õppuri õige kontakti ja käskis emakeele puuduv aastahinne korda ajada.
•• Vilistlasele on õpetaja Kristjanist meelde jäänud karm, kuid hooliv olek. “Ma ei ole matemaatikas tugev, aga püüdsin seda kõige rohkem. Püüdsin hästi hakkama saada, et õpetaja saaks ka uhke olla,” ütles Karina. “Kedagi läbi kukutada ta ei tahtnud. Kui nägi, et inimene on tõesti püüdnud, tõstis isegi natuke hinnet. Alati lasi teha uuesti, kui oli vaja.”
