Aastate inimesed: Päts ja Savisaar, Keres ja Veerpalu

Iseseisvuse loojang 1939 ja priiuse põlistamine 2013 on sarnased kui kaks tilka vett

Aasta 1939, mil iseseisvusest sisuliselt loobusime, ja 2013, kus me iseolemist pitsitab samuti probleemidepundar, on hoiatavalt sarnased. Mitte üksnes sündmuste poolest. Sarnased, võrreldavad on ka aastate suurkujud, tegijad, kes on avalikkusele kõige rohkem kõneainet andnud.

Maailm ja Eesti: segane tulevik

Hirmude plejaad

Nii 1939 kui ka 2013 on taevas Eesti kohal musti pilvi, hinged ärevil. 1939 algas ilmasõda, Eestisse tulid Vene baasid ja küsimus: „Mis meist saab?” Praegu — mis sest, et NATO vihmavarju all olles — küsitakse samuti, põhjuseks rahva äravool, sotsiaalne ebavõrdsus. Kui 1939 leppis valitsus Rootsiga kokku Eesti kullavarude, oma raha garandi igaks juhuks hoiustamise, siis 2013 pole veel kadunud praeguse raha euro kokkuvarisemise hirm.

Ja üpris proosaline: 1939 piiras valitsus alkoholi müüki restoranides, 2013 on Tallinna linnavalitsusel samasugused plaanid, et vanalinnas vähem läbu oleks.

Lahkumine

1939 sügisel alanud sakslaste ümberasumisega lahkus Eestist umbes 13 000 inimest,
põhjuseks Hitleri kutsega kaasnenud sõjahirm. Praegusest Eestist lahkus mullu üle 10 000 inimese, põhjuseks majandus. Novembris 1939 suleti Eestis saksa gümnaasiumid ja keskkoolid. Praegu on õpilaste puuduse tõttu kirve all eesti koolid.

Haldusreform

Alates 1920-ndaist vindunud haldusreform jõudis 1939 lõpule. 365 vallast sai riigi
jõulise sekkumisega 248. Tänaseks kaks kümnendit vindunud uue Eesti haldusreformis on tõmbekeskuste teooriaga jõutud samm edasi, mis aga ei tähenda veel kaose lõppu. Omavalitsusi valiti 1939 oktoobris ja valitakse 2013 oktoobris. Eestiaegsed valimised
paistsid silma vähese osavõtuga, Tallinnas näiteks 33%.