Kalikova kaebust arutas nädal tagasi riigikohus, kes teeb otsuse teatavaks kuu aja jooksul.

Kaitsepolitsei näeb Kalikoval süüd selles, et ta eraldas sotsiaalministeeriumi töörühma kuuludes aidsiennetuseks 238 500 krooni OÜ-le Future, mille juhatusse naine ise kuulus.

Kalikova sõnul tekkis probleem sellest, kui sotsiaalminister määras ta aidsiennetuskeskuse juhina 2002. aastal komisjoni, mis pidi jagama Siim Kallase valitsuse aasta lõpus ennetustööks eraldatud 2,5 miljonit krooni.

“Raha oli vaja kiiresti jagada, sest aasta hakkas lõppema,” lausus Kalikova. “Sisuliselt jäi jagamiseks aega ainult detsembrikuu.”

Kalikova sõnul osales ta komisjoni esimesel tööistungil, kus kaaslaste ebakompetentsus ta ennetustöö spetsialistina lihtsalt välja vihastas. “Andke andeks, kuid seal olid ainult siresäärsed tibid, kes ei tabanud tegelikust elust midagi,” märkis Kalikova. “Kui esimesed kolm tundi räägiti tühja juttu perspektiividest ja visiooni kujundamisest, tõusid mul juuksed ärritusest püsti.”

Loobus komisjonis osalemisest

Kalikova sõnul tekkis tal pärast avaistungit seal toimunu tõttu kõrge vererõhk ja ta jäi haiguslehele ning komisjoni edasises töös ei osalenud. “Ühel hetkel sain e-postiga dokumendi, kus kirjas, kellele ja kui palju raha jagatakse,” ütles Kalikova. “Mina kirjutasin vastu, et pole sellega nõus.”

Hiljem, kui kaitsepolitsei hakkas Kalikovat rahajagamise põhjal korruptsioonis süüdistama, näitas naine neile sama e-kirja, kus ta rahajagamise plaanile vastu vaidleb. “Ja nii imelik, kui see ei tundu, hakkasid nad just selle põhjal väitma, justkui oleksin rahajagamises ise osalenud,” lisas ta.

Kalikova sõnul on tema seostamine OÜ-ga Future seda kohatum, et ta ei suhtle selle asutajatega enam ammu. “Mulle lihtsalt ei meeldinud, kuidas nad saadud raha kasutasid,” märkis Kalikova.

Asi on põhimõttes

Nelli Kalikova, aidsiennetustöö spetsialist

Ühest küljest võiksin selle 5400-kroonise trahvi tasuda, sest minu palga juures – 21 000 krooni kätte – pole see suur probleem. Samas on advokaadile kuluvad 25 000 krooni suur raha, kuid nagu mõista võib, pole siinkohal küsimus rahas, vaid põhimõttes.

Ei taha olla korruptant, kes end süüdi tunnistab ja kelle kohta võidakse paari aasta pärast arhiivi vaadates öelda, et näe, see eraldas riigilt saadud raha endale.

Jään selle juurde, et mul on õigus, sest korruptant rikub seadust enda kasuks ja saab sellest mingeid hüvesid. Kuigi olen endise aidsiennetuskeskuse juhina seotud paljude sellel alal tegutsevate asutustega, ei saa ma sealt ju mingit tulu.

Küsisin kaitsepolitseinikelt, et kus ma selles loos vea tegin. Mulle öeldi, et oleksin pidanud end sellest komisjonist taandama. Kuidas saab mind süüdistada raha endale jagamises, kui ma pole osalenud ühelgi hääletusel ega andnud ühtegi allkirja. Pealegi olin raha niisuguse jagamise vastu.