Alates 2015. aastast ei hukku Tartus liigeldes ükski inimene
Kõlab ju väga ambitsioonikalt, kui öelda, et Tartu linnas ei hukku alates 2015. aastast liiklusõnnetuses enam mitte ühtegi inimest. Kuid kui lisada, et eelmisel aastal hukkus Tartus liikluses kaks inimest ja tänavu pole õnneks keegi surma saanud, ei tundugi eesmärk liiga kõrgelennuline.
Paraku näitab viimase aasta statistika, et Eesti suurematest linnadest on just Tartu liiklus kõige vähem turvaline, sest enim liiklusõnnetusi elaniku kohta toimub seal. Vähe sellest, ka kõige rohkem liiklusõnnetustes vigastatuid ühe elaniku kohta registreeriti viimase aasta jooksul Tartus, näitavad maanteeameti andmed.
Nüüd on valmimas Tartu esimene liiklusohutuse programm. Selle mustand ütleb, et 2015. aastaks saab Tartust turvalise liikluskeskkonna ja viisakate liiklejatega linn. Selle saavutamiseks on püstitatud kaks suurt alleesmärki: 2015. aastal ei hukku Tartus liiklusõnnetuses ühtegi inimest ja liiklusõnnetustes vigastada saanute arv väheneb selleks ajaks 2009. aastaga võrreldes kaks korda.
Mida teha ratturitega?
Tartu abilinnapea Margus Hansoni arvates on kergem vähendada liiklusõnnetuste ja nendes vigastatute hulka kui üritada liiklussurmadest täiesti vabaneda. „1999. aastal ei hukkunud Tartu liikluses ühtegi inimest. Seejärel aga oli neli hukkunut,” ütles Hanson.
Tartu linnamajandusosakonna juht Rein Haak möönis, et kumbki suur eesmärk ei täitu iseenesest ja mõlema saavutamiseks tuleb kõvasti tööd teha. Ent Haagil on pakkuda lihtsad ja konkreetsed lahendused, mis aitaksid eesmärgini jõuda. Esiteks: jalgratturid sõiduteedelt ära. Teiseks: rohkem reguleeritud ülekäiguradasid ja reguleerimata ülekäigurajad turvalisemaks.
„Tartu häda on linna liigne kontsentreeritus. Pisikese ala peal peavad liiklema autod, bussid, jalakäiad ja jalgratturid. Mida rohkem eri liiki liiklusvahendite jaoks ruumi on, seda vähem õnnetusi juhtub,” rääkis Haak. Kesklinnas pole eriti kuskilt liiklusele ruumi juurde võtta, küll aga saab Haagi arvates läbi mõelda liiklusskeemid ja leida siiski mingigi viisi, kuidas ratturid sõiduteelt ära viia.
Kergliiklusteede arendamiseks on Tartu linnal kindel ettekujutus ja arengukava. Mõne aasta pärast peaks saama igast Tartu linnaosast sõita jalgrattaga kesklinna spetsiaalselt jalgratta jaoks mõeldud teed mööda. Praegu pääseb kesklinnast rattateed pidi Ihaste poole ja Võru maanteele.
Jalgrattaklubi „Vänta aga” president Rein Lepik lausus, et viimase kolme-nelja aastaga on ratturite olukord Tartus kõvasti paranenud. „Samas oleme Euroopast endiselt kaugel maas, sest Tartus on endiselt rattateid, mis on viidud kõnniteele, mida pole aastakümneid remonditud ja kus minul on ratturina võimatu sõita, sest rattast hakkab kahju,” tõdes Lepik.
Lepik soovitab hoopis lubada rattureid senisest rohkem autoliiklusse. „Näiteks võiks ratturid lubada ühesuunalistele tänavatele, nii et nad saaks sõita mõlemas suunas. Maailma kogemus ütleb, et linnatänavatel on mõistlik panna autod ja rattad sõitma ühisele alale, sest nii suudetakse liiklusvoo kiirus alla tõmmata. Mida väiksemad on kiirused, seda väiksem on õnnetuste juhtumise võimalus,” ütles Lepik põhjenduseks.
Noorte inimeste õnnetused
Liiklusohutuse seisukohast on Tartu teine suur häda see, et igal sügisel tuleb linna tuhandeid uusi tudengeid ja ka uusi gümnasiste. Kümnest inimesest, kellega juhtub Tartus liiklusõnnetus, koguni neli on 15–24-aastased. Peamiselt on tegemist Tartu lähivaldadest ja Kagu-Eesti väikelinnadest pärit noortega, kelle jaoks on suurema linna liikluskorraldus harjumatu.
Haagi sõnul on raske leida lahendusi, mis aitaksid vähendada noortega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu paari aastaga miinimumini. „Kindlasti tuleb koolides pöörata senisest enam tähelepanu liikluskasvatusele. Õnneks on meie koolid seda hakanud tegema,” kinnitas Haak. Ka Tartu linn ise kavatseb uue liiklusohutuskava kohaselt senisest rohkem rahastada ja korraldada üldhariduskoolides tehtavaid liikluskoolitusi.
Tartu volikogu liikme, transpordi- ja teetööliste ametiühingu juhi Peep Petersoni arvates aitaks Tartu liiklusolukorda kindlasti parandada see, kui linn arendaks senisest enam ühistransporti ja vaataks aastakümneid kehtinud liikluskorralduse kriitilise pilguga üle.
„Liiklusvoog on mitmekordistunud, teed ja tänavad on jäänud samaks, aga liiklusskeem on ajale niivõrd jalgu jäänud, et sellest need hädad alguse saavadki,” rõhutas Peterson.
Mullu toimus Tartus 145 liiklusõnnetust, milles hukkus kaks ja sai vigastada 159 inimest. Kuigi õnnetusi on aastate jooksul vähemaks jäänud, on kõige sagedasem inimeste vigastustega lõppev liiklusõnnetus endiselt sõiduki kokkupõrge teel oleva jalakäijaga. Jalakäijate ja jalgratturite osalusel toimus mullu koguni 45,5% Tartu liiklusõnnetusi.
Ennetusprogrammi elluviimine maksab aastas ligi kümme miljonit krooni. Kallimad tegevused on seotud ennekõike teede-tänavate ümberehitamisega ja rattateede rajamisega.
