Algajad arhitektuurikirurgid Rootsimaalt lahkasid Pelgulinna

Pelgulinna tänavatel käib majade määramise ralli, millega Rootsi tudengid aitavad eestlastel saada ülevaadet Tallinna arhitektuuripärandist.

Pärastlõuna kevadises Kalamaja kohvikus: populaarse Boheemi tagatoas on laua ümber kogunenud kümmekond Gotlandi ülikooli restaureerimise eriala tudengit. Nad tegelevad sellega, mis eeldatavasti võiks olla eestlaste endi pärusmaa – Tallinna ühe miljööväärtusliku piirkonna Kalamaja naabruses asuva Pelgulinna inventeerimisega. Puise kõlaga termin tähendab seda, et tudengid käivad, kaart näpus, mööda linnajagu ja lahkavad iga maja kirurgi täpsusega: kes määrab vanuse, kes uurib detaile, nagu uksed või sepised, kes keskendub ainult akendele või hindab katusematerjali sobivust. Tallinnale iseloomulikud majatüübid on tudengitel selgeks õpitud. „Kohati ajavad erinevused segadusse – Rootsis ehitati selliseid maju nagu teil Nõukogude aja algusperioodil 1920-ndatel,” sõnab majade vanust määrav Sofia.

Kortermajadest vaimustunud

Rootsi tudengite töö peaks meie kultuuripärandi kaitsjatele andma tervikpildi hetkeolukorrast Tallinna muinsusmaastikul. Kevadine määramisralli, kus peale hoone võetakse vaatluse alla haljastus ja piirded, kestab Pelgulinna tänavatel kaks päeva. „See on meeletult huvitav, sest Gotlandil ega Rootsis üleüldse selliseid terviklikke linnaosasid ei ole. Puumajad on meil vanemad, üksikud ja väga harva leidub nende seas Tallinnale omaseid kortermaju,” võrdlevad tudengid.

Legend on neile kirbukirjas kaardil ette antud: eri värvid tähistavad (hierarhilises järjekorras) kultuurimälestisi, väga väärtuslikke hooneid, miljööväärtuslikke hooneid ja sealt edasi juba erilise arhitektuuriga või ajaloolise väärtuseta maju. Lisainformatsioon koguneb maja maja haaval ja igaühele antakse hinne ühest neljani. „Palju on väikesi vigu, mille majaomanikud võiksid lihtsa vaevaga ära parandada,” viitavad tudengid esialgu üsna delikaatselt puudustele, mis mitme renoveeritud maja juures silma riivavad. Üldmuljet ei riku tudengite hinnangul aga mitte niivõrd ebaõnnestunud taastamisprojektid, vaid tõeliselt lagunenud, tondilossina mõjuvad majad, mida ilmselt ootab ees häving. „Ja plastaknad… meil on Rootsis kahjuks sama probleem,” tõdetakse ühel meelel.

Suhtlemisaltid eestlased

•• Gotlandi ülikooli tudengid, kes tulid Tallinna koostöös Eesti kuns­ti­akadeemiaga, käivad praktikal vaheldumisi Eestis ja Lätis. 2004 tegeles üks seltskond Kassisabaga ja teine alustas Saaremaa tuulikute inventeerimist. Kaks aastat tagasi vaatas rühm sama ülikooli tudengeid üle Nõmme.

•• „Majade kaudu ajalugu õppida on palju põnevam kui lihtsalt nina raamatus istuda. Ilusa ilmaga on sellised välitööd mõnusad,” rääkisid üliõpilased, kes enda hinnangul tunnevad Tallinna ajalugu alates tsaariaegsete elamute ehitamisest juba päris hästi.

•• Kultuuriväärtuste amet ootab kõiki huvilisi Gotlandi tudengite töö tutvustusele tuleval teisi­päeval kell 13 Telliskivi loomelinnakus. Üliõpilased ise märgivad, et kohalikud on sageli nende töö kohta küsinud. „Inimesi huvitab, millega me tegeleme. Mõni jällegi arvab, et oleme kaarti uurivad eksinud välismaalased. Juttu puhudes on paljud rääkinud, et on oma kodukoha üle uhked.”

•• „Eestlased on üks suhtlemis­aldis rahvas,” tuleb üks tudengitest lagedale üllatava kokku­võttega. Õigus, on ju temagi põhjamaalane...