Ansip pildus tuld ja tõrva juba sama päeva valitsuse pressikonverentsil. Eelkõige prokuratuuri aadressil, mis erinevalt Reformierakonna Silver Meikari juhtumist keeldus kohe asja uurimast. Senikaua kui sätime Stenbocki maja rohelises toas end istuma, hoiatan, et mõistagi tahan alustada eelmise neljapäeva uudistest Keskerakonna kohta ning peaministri tulisest kriitikast prokuratuuri aadressil. Ansip rehmab esmalt, et rääkis end valitsuse pressikonverentsil täiesti tühjaks. Aga kui diktofoni käivitan, selgub, et see asi pole tema hingelt kadunud.

Süüdistasite prokuratuuri taas karmilt selektiivsuses. Parteide asjad: Reformierakonna kaasus, mida käraga, ent tulemuseta uuriti. Edasi aga juba sotside ja viimane Keskerakonna segadus, mida siis isegi ei hakatud uurima. Viimasel puhul öeldi kiiresti, et teod on vananenud, kuid laupäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et kahtlasi asju toimus veel 2009. aastalgi. Prokuratuurilt ei kippu ega kõppu. Vastutav, kohtuta kohtumõistjast riigi peaprokurör Norman Aas istub ikka kenasti ametis. Miks? Te ei tee mitte midagi ehk teisisõnu valate krokodillipisaraid.

Mind tõesti hämmastab, millise kiirusega prokuratuur jõudis järeldusele, et Keskerakonna asi on aegunud. Nüüdseks on Eesti Päevalehes avaldatud uusi ütlusi, mille järgi väidetavaid ebaseaduslikke toiminguid on tehtud ka viimase viie aasta jooksul. See tähendab, et aegumise retoorikat asja mitteuurimiseks pole enam kohane kasutada. On sümptomaatiline, et sotside endise peasekretäri vargus ja samaaegne erakonnale tehtud suurannetus või 80 000 euro suurune valimisreklaami pettus jäetakse täielikult kommentaarideta. Ei aegumist ega muid seletusi — lihtsalt ei uurita!

Loe edasi, miks peaks muret tundma riigi peaprokurör Norman Aas ja miks Ansip poliitikast taanduda ei taha.