Arvuti muudab õppimise loominguliseks tegevuseks

Miks peaks vedama seljas raamatukuhja, kui see mahub vabalt laserplaadile ja veelgi vahvam oleks kooliaasta lõpuks koos kolleegide-õpilastega saada valmis just sinu poolt õpitut käsitlev raamat või töövihik

Kooli algus toob meelde tohutud raamatukuhilad, mis sai omal ajal koju lohistatud ja kaitsvasse paberisse pakitud ning mida tuli seejärel päevast päeva endaga kaasa venitada. Mis aga kõige hullem – absoluutne enamus sellest igapäevasest paberikuhilast oli täiesti tarbetu, välja arvatud need paar lehekülge justnimelt sellel päeval vaja mineva peatükiga. Paberit tassime me endaga kuhjade kaupa kaasas ka pärast kooli, näiteks minu alatine näituseleminekuks valmistumine on mõned pühapäevased jalutuskäigud Tallinna kesklinnast Viimsisse, õlal raske kott emuleerimas kogutud infokandjate massi.

Õnneks küll hakkab näitustel elu veidi lihtsamaks minema, sest firmad jagavad paberkandjal välja vaid messiboksi plaani ja lisavad sellele CD kogu muu infoga. Minu arvuti kõrval on tänu sellele viis kuhja CDsid, ühes hunnikus annaks see tublilt meetri kuni poolteist ning rohkemgi veel kui ma ei oleks vähemolulist paksudest CD-karpidest välja võtnud ja lihtsalt teiba otsa ajanud. Tegelikult piisaks kellele vaid oma tegevuse tutvustamiseks sellest, kui nad viitsiksid minu e-postiaadressile saata oma kodulehe aadressi.

Tagasi kooli

Kui tulla tagasi kooliõpilaste juurde, siis tuleb meelde juba enam kui aasta tagasi loetu ühe Ameerika kooli algatusest jagada õpilastele välja sülearvutid ja internetiühendus. Võib vaid arvata, et tänaseks käib nende õpilaste suhtlemine üle raadiovõrgu ja õppida võib mistahes põõsa all – muidugi eeldusel, et päike ekraani vaatamist ei sega. Selleks kõigeks on aga lisaks tehnilistele vahenditele vaja, et arvutis oleks ka see, mida õpetada. Kui Eesti oleks ingliskeelne maa, oleks õppematerjalide osas ainus probleem valiku tegemine. Ise tegemine käib aga meilgi mitmel rindel korraga nagu Tiigrituuril õpetajate telgis kuulda saab.

Internet

Kõige praktilisem koht info jaoks on internet ja tuletades meelde Tiigrihüppe algaegu olid mitmed toetatud projektid seotud nimelt netis ja tasuta kasutamiseks mõeldud materjalidega. Nii jääb ära levitamise vaev ja täiendusi võib lisada kasvõi iga päev. Märksa mõtekam on aga netti üles ehitada süsteem, mida saavad täiendada kasutajad ise.

Üks vahvamaid ressursse algõppe osas on Miksikese Õppekeskkond (leiab netis www.miksike.ee), mille eesmärk on muuta õppimine loominguliseks protsessiks. Mihkel Pilv Miksikesest on veendunud, et õppimine on loomine: oma ettekujutuse ja arusaamise loomine maailmast kus me elame. See tähendab, et õppimine on õpilaste poolt vaadatuna mitte ainult lünkade täitmine töövihikus ja õpikus oleva info mehaaniline omandamine, vaid pigem oma tööraamatu ja õpiku kirjutamine.

Teisisõnu tähendab see seda et laps ei saa enam suurt hulka töövihikuid ja õpikuid sügisel klassi. Ta tuleb kooli tühjade kätega... ja kevadel lahkudes on tal kaenla all oma koostatud kirjutatud raamat, mis sisaldab kõike, mida ta aasta jooksul avastanud on. Miksikese veebilehelt vabavarana saadaolevad materjalidest endist tähtsam on võimalus, mis lubab antud materjale vastavalt õpilase ja klassi vajadustele muuta. Ja mis samuti väga oluline, teha koostööd. Selleks, et õppematerjalide muutmine ja tootmine õppeprotsessiks muuta, kannab hoolt Õpilasvabrik, mis on üks Miksikese projektidest. Õpilasvabrik on virtuaalne töökoht, kus õpilased koostavad oma kolleegidele õppematerjali. Õpilasvabriku korsten tossab sügisest uue hooga ja on käivitunud erinevad projektid, kus õpilased saavad koostada matemaatikaülesandeid, seletada lahti loodusloo saladusi ja õppida koostöös ingliskeelsete kolleegidega inglise keelt, tõlkides olemasolevaid eLehti inglise keelde.

Sama materjali saab Miksikeselt ka CDl, millele on talletatud õppekeskkonna hetkeseis – juhuks, kui internetiühendus puudub, on nõrgavõitu või tekitab liigsuuri arveid.

Õpikud CDks

Alustada kohe neti jaoks sisu loomisega on aga vaid üks võimalus. Kooliõpikuid kirjastav Avita tahab oma olemasolevate õpikute materjali viia samuti netibrauseriga vaadeldavale kujule, varustada hüperlinkidega ning anda välja CD-plaadil. Kõik õpikud on omavahel ühendatud tekstis leiduvate mõistete ja märksõnade kaudu, nii et lisamaterjalina saab kasutada ka informatsiooni vanemate klasside õpikutest, mis käsitlevad kas sama või sarnast temaatikat. Lisaks ajatabelid maailma ja Eesti ajaloost, kust saab linkide kaudu ühenduse huvipakkuvate osadega õpikutest või lisalugemiseks mõeldud materjalidega. Prooviversioon on hetkel olemas ajalooainelisest CDst, millelt leiab lisaks tavalises õpikus sisalduvale veel selgitavat ja täiendavat materjali olulisemate sündmuste, nähtuste ja mõistete kohta.

Loomulikult saab sama süsteemi rakendada lisaks ajaloole ka kõigi teiste õppeainete puhul. Spetsiaalselt interaktiivseks kasutuseks loodud süsteemide tegijad on loomulikult veendunud oma lähenemise eelistes, kuid siinkohal tasuks tuletada meelde Teet Jagomäge eilselt tuuriküljelt siinsamas Eesti Päevalehes: "Andmebaasidesse salvestatu peab olema kättesaadav 2, 20 ja 200 aasta pärast ilma, et midagi ära viskama peaks. Võib olla, et järeltulevatele põlvedele ei ole meil peale informatsiooni midagi jätta."

Sama põhimõte kehtib ka õpikute puhul: hoolitse selle eest, et kõik oleks digitaalsel kujul kätte saadav. Miksikesel on lisaks netilehekülgedele täiskohaga tööl ka tugiisik õpetajatele, nn virtuaalne abiõpetaja, kes on alati valmis abivajajale andma nõu näiteks selles osas, kust leida netis abimaterjali ühe või teise teema käsitlemiseks. Sama on plaanis ka Avital, kes plaanib õpetajatele pakkuda muuhulgas valmis kontrolltööpõhju ja muud tööks vajalikku lisamaterjali.

Tiigrituuril seni 16 000 külastajat

Kaasaegse info- ja sidetehnoloogia võimalusi tutvustavat üritust Tiigrituur on seni külastanud hinnanguliselt 16 000 inimest. "Kuna üritus on mittetulunduslik ja pileteid ei müüda, siis ei oska me anda inimeste arvu kohta ka väga täpset hinnangut ," selgitab Tiigrituuri programmijuht Peeter Marvet. "Samuti ei täida kõik külastajad internetis olevat Tiigrituuri ankeeti." Lõplik külastajate arv selgub tema sõnul kõige varem pühapäeval peale Tuuri lõppu, mil hakatakse üritusest kokkuvõtteid tegema.

Rakvere lõi päevase külastajarekordi

Tiigrituur tõi Rakverre seni suurima külastajate arvu – esialgsete hinnangute põhjal käis info- ja sidetehnoloogia uute võimlustega tutvumas ligi 4000 inimest. Paljud inimesed olid pärit maapiirkondadest. Neljapäeval Põlvas toimunud üritust külastas ligi 3500 inimest.

Rakvere Tiigrituuri avas linnapea Matti Jõe. Boonusena kolmekümnele kõige kiiremale ankeeditäitjale jagas OÜ Estada tasuta arvutimänge puudutava raamatu koos vastava juhendiga uute nippide omandamiseks.

Rakveres joonistas arvuti abil ka seni noorim arvutikasutaja, kes on veel vaid kahe aastane. Lastetelgi perenaise Heidi Kodasma sõnul on keskmine lastetelgi külastaja 7-8 aastane. Võrreldes eelmise aastaga on tema hinnangul laste teadlikkus arvutikasutamisel kasvanud ja enamik neist oskab elementaarseid toiminguid ka juba sooritada: hiirt liigutada ja juhtida, selle abil joonistada ning trükkida.

Tiigrituur lõpetab pühapäeval Tallinnas

Pühapäeval avab Tiigrituuri viimase päeva Tallinnas Tammsaare pargis peaminister Mart Laar, oma tervituse ütleb ka Tallinna linnapea Peeter Lepp.

Tiigrituuri kava kestab kuus tundi kella 12-18. Sel aastal on peatelgi kava üles ehitatud kolmele teemale – kodu, töö ja õppimine. Nendel teemadel saab kuulata Eesti parimate arvutiasjatundjate esituses loenguid, mida seob spetsiaalselt selleks tarbeks ehitatud Leedu Snaige külmiku ja MicoLinki arvuti ristand ehk intelligentne külmkapp.

Voitkajaht hoiab meeli endiselt põnevil

Eileõhtuse seisuga on Voitkajahi tulemusena leitud 22 nn. identifitseeritud "Voitkat", identifitseerimata "Voitkasid" on üles leitud 52, sisestatud on 137 voitkat. Mängu eesmärk on tutvustada digitaalkaardi ja geoinfosüsteemi tööpõhimõtteid.

Voitkajahil osalemiseks peab üks osapool olema "koputaja", kes on vendi Voitkasid "näinud" ning selle kohta ka kaardile vastava leppemärgi paigutnud; teine osapool peab selle leppemärgi jälle üles otsima. "Voitka" leidjaga võetkse hiljem registreerimisel jäetud e-posti aadressil auhindade kättesaamiseks ühendust. Esimesed leppemärgid pandi üllatuslikul kombel paika maapiirkondades - Vilsandil, Märjamaal ja Sadalas.

Iga soovija saab kaardistada ka oma asukohta kaardil tärnikesega. Nimelt on kaardikirjastus Regio spetsiaalselt Tiigrituuri ajaks internetti riputanud maapiirkondade ja alevike kaardid mõõtkavas 1:5000. "Võrdluseks võib tuua, et tavaliselt tehakse kaardid mõõtkavas 1:15000, seega on tegemist kolm korda täpsemate kaartidega," selgitab Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi.

Tiigrituuril saab osaleda ka virtuaalselt

Tiigrituuri jälgib internetist reaalajas toimiva video vahendusel igal päeval umbes 70 inimest ja korraldajate hinnangul kasvab see arv veelgi. Tiigrituuri koduleheküljelt nähtava video eesmärk on anda võimalus üritusel osaleda ka neil, kes ise kohale tulla ei saa. "Meilt on palju küsitud: miks Tiigrituur meie linna ei tulnud? Igale poole me ei kahjuks ei jõua, kuid kõik soovijad saavad osaleda virtuaalsel Tiigrituuril interneti kaudu," leiab Tiigrituuri programmijuht Peeter Marvet.

Kel aga arvuti ei võimalda Tiigrituuri vaadata, võib peatelgis toimuvat kuulata Tiigrituuri kodulehekülje kaudu reaalajas töötava raadio vahendusel.