Arvutiasjatundjad nurisevad autoriõiguse seaduse üle
Infotehnoloogia spetsialistid pole rahul Eesti autoriõiguse seadusega, Peeter Marveti hinnangul on see oma arusaamatuses jõudnud absurdsuseni.
End pidevate autoriõiguse seaduse muudatustega kursis hoidva tehnokrati Peeter Marveti sõnul ei ole seaduseloojad arvestanud tehnoloogilise poolega. “Inimesed, kes seadusega tegelevad, ei ole tehnoloogia arenguga kursis,” märkis ta ja lisas, et ükski autoriõiguslastest, kellega tema suhelnud on, pole lugenud isegi sellealast kirjandust.
Absurdsuse näiteks tõi tehnokratt seadustähe paragrahv 10, mis defineerib üldsusele suunatud teosed. Segase sõnastuse tõttu saab Marveti hinnangul ka pulmas mahamängitud muusikat käsitleda autoriõiguse rikkumisena.
“Asi on läinud sügavalt absurdini,” rõhutas Marvet ja märkis, et autoriõiguse seadus on kohati vastuolus ka Euroopa Liidu direktiivide ja teiste Eesti seadustega. Lisaks nentis Marvet internetipiraatluse kui probleemi olemasolu. “Kuid kui inimesed saaksid sama tarkvara osta legaalselt, nad seda ka teeksid,” lisas ta.
Vaja rohkem ekspertide abi
Visionäär Linnar Viik nõustus Marvetiga ja ütles, et autorikaitsega tegelevad organisatsioonid ja kultuuriministeerium peaksid rohkem IT-spetsialistide abi kasutama.
“Olen soovitanud, et autoriõiguste asjatundjate komisjon looks ekspertkomisjoni, kelle poole saaks pöörduda, kui seistakse silmitsi üle jõu käivate probleemidega,” ütles Viik ja tõi näiteks mobiilihelinate vahetamise. “Veel hullem on see, et inimesed on hirmul, et kas politseil on õigus ära võtta mu mobiil ja seda uurima hakata – mis on selle pildi õigused ja kust see pärit on.” Teavitustööd Viigi kinnitusel napib.
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg ei leia, et autorite õigusi reguleeriv seadus segane oleks. Samas nentis ta, et peaks seaduse muutmistesse rohkem oma ala spetsialiste kaasama.
Et aga tarkvara ei ole võimalik legaalset soetada, pole tema sõnul õigustuseks piraatlusele.
Kirjanduse nimekiri
Lawrence Lessig “Free Culture”, http://www.free-culture.cc. Saab osta ja PDF-failina tasuta alla laadida. Keskendub autoriõigusele.
Lawrence Lessig “Code and Other Laws of Cyberspace”, http://codebook.jot.com. Wiki, kus käib raamatu teise trüki ettevalmistamine. Selgitab tehnoloogia mõju seaduste toimele.
Jonathan Zittrain “The Generative Internet”,
Otsib lahendust olukorrale, kus surve seadusandlusele suureneb ja on oht, et muudatused mõjutavad oluliselt seni tehnoloogia arengut võimaldanud interneti toimimist.
Lisaks tasub lugeda: Lawrence Lessigi juhtimisel sündinud Creative Commons raam-litsentsid, www.creativecommons.org.
Lugemise taustaks võib kuula-ta muusikat Magnatune’ilt (nii klassikat, rokki kui ka jazzi), http://www.magnatune.com, mis on litsentseeritud Creative Commonsi alusel, mistõttu pole vaja karta seaduse rikku-mist sõbrale CD-d laenates või mõnda MP3-faili saates.
Allikas: Peeter Marvet
