Automaks teeks suurperedele tõsist tuska
Säästva arengu instituut tõdeb eelmisel nädalal avaldatud uurimuses, et Eesti autostumise vastu aitaks hästi CO2-põhine maks. Tallinnas elava suurpere ema Agnes nendib, et vähemasti tema peres oleks automaks üks viimaseid piisku, mis sunniks ilmselt autost täielikult loobuma.
Agnese peres on viis last. Nooremad kaksikud saavad varsti kaheaastasteks, vanemad poistest kaksikud on üheteistkümneaastased ja pere vanim laps kaksteist. Praegu on Agnes nooremate lastega kodus, aga peagi saabub aeg, kui tuleb tööle naasta ja lapsed lasteaeda viia.
Ilma autota oleks Pelgulinnas elava pere igahommikused ja -õhtused asjaajamised kui mitte võimatud, siis väga palju aega nõudvad. Agnes arutles, et kui lapsed saaks kodulähedasse lasteaeda, siis ehk oleks võimalik kuidagi hakkama saada. Kui aga mängu tulevad naaberlinnaosade lasteaiad, võib hommikune ring kujuneda tundidepikkuseks.
„Ka praegu on meil ilma autota raske asju ajada. Kaksikute vankriga mööda teid ja tänavaid kõndida ei saa, sest lumi on kõnniteed muutnud kitsaks. Bussi me samuti ei mahu,” kurtis ta.
Praegu on pere kasutuses 1991. aastal toodetud Ford. Seitsmeliikmeline pere vajaks juba ammu suuremat sõidukit, aga see on suur väljaminek. „Muidugi ostaks me uue ja keskkonnasõbraliku auto. Suurpere puhul on see rahaliselt raske,” sõnas Agnes.
Uus auto käib üle jõu
Tallinna lasterikaste perede liidu juht Katerina Puusepp nentis, et vanade ja keskkonnavaenulike autode ülalpidamine on väga kulukas. „Muidugi ostaks suurpered endale uued autod ja säästaks nii loodust kui ka oma raha, aga see pole paraku nii lihtne,” selgitas Puusepp.
Maailma kogemus näitab, et automaksu saab sisse nõuda kahel viisil: maksustades uusi riiki toodavaid sõidukeid nende mootori võimsuse või CO2 emiteerimiskoguse järgi või küsides maksu igal kuul.
Säästva arengu instituut analüüsis automaksu ideed Eesti kontekstis. Uuringu tegemist juhtinud Mari Jüssi selgitas, et sõidukid saastavad iga läbitava kilomeetriga üha enam keskkonda. „Kui me midagi ei tee, oleme ka kümne aasta pärast kohas, kus saame tõdeda, et meie kümme aastat vanad autod on liiga kütusekulukad,” lisas Jüssi.
Vaid sotsid ja rohelised maksu poolt
•• Ainsana on lähenevate parlamendivalimiste eel praegustest riigikogus esindatud erakondadest automaksu kehtestamisest oma programmis juttu teinud sotsiaaldemokraadid.
•• „Keskkonna saastamise ja luksustarbimise piiramiseks kehtestame automaksu esmaregistreerimise põhise luksusmaksuna. Sellega soodustame keskkonnasäästlikumate autode soetamist ja piirame autostumist. Sõiduauto registreerimismaks jääb sõltuvalt auto omadustest vahemikku 0–4500 eurot,” seisab sotside programmis.
•• Rohelised seevastu ütlevad oma programmis, et praegune kohalik automaks tuleb reformida ja kehtestada riikliku maksuna, mille tulud jaotatakse valdade ja linnade vahel nende teedevõrgu osakaalu järgi.
•• Valitsuskoalitsioon on automaksu kehtestamisele väljendanud selget vastuseisu. „Kõige õiglasem on maksustada kütuse põletamist ja kui suurem auto põletab kütust rohkem, siis ta maksab ka aktsiisi rohkem. See praegune maksusüsteem toimib Eesti puhul minu hinnangul päris hästi,” on öelnud peaminister Ansip.
