Eesti Mereväe sünnipäev

Nõukogude okupatsiooni tõttu pooleks sajandiks katkenud Eesti Mereväe tegevust asuti taastama 1993.aasta 1.juulil, kui Kaitsejõudude Peastaabi juurde loodi mereosakond. Kaitseväe juhataja käskkirjaga 10.jaanuarist 1994 määrati ametisse mereväe ülem – mereväekapten Roland Leit. Sama aasta 13.aprillil kinnitati Mereväestaap.

Kaitseministri käskkirjaga 13.oktoobrist 1994 anti mereväe käsutusse mereväebaasina Tallinna Miinisadam ning jaanuaris 1995 kinnitati esimene eelarve. Samal aastal loodi ka Rannakaitsekompanii. Vabariigi Valitsuse määrusega 29.aprillist 1997 kinnitati Kaitseväe struktuuris Mereväe koosseisu Mereväe Staap, Mereväebaaas ja 1.Meredivisjon. Viimane nimetati 1998.aastal ümber Miinilaevade divisjoniks.

Tänaseni on Eesti Mereväe teenistuses miinitraalerid Sulev, Kalev ja Olev ning abilaevad Ahti ja Laine. Esimese laevana anti 1993.aastal mereosakonna käsutusse Taani mereväelt kingitusena saadud Ahti. 1994.aastal saadi Saksamaalt kingituseks kaks endise DDR-i laeva, millest praeguseks on rivis Sulev. Sulev oli ka esimene Eesti mereväe laev, mis osales rahvusvahelistel õppustel – 1995.aasta suvel NATO programmi ,,Partnerlus rahu nimel” raames korraldatud õppustel Baltic Operations ´95. Oluline sündmus meie mereväele toimub täna, Eesti Mereväe 82.sünnipäeval. 17.novembril alustas Taanist koduteed tulevane Eesti Mereväe uus lipulaev Admiral Pitka, mis saabus täna Tallinna ja antakse pidulikult Taani poolt üle. Enne seda Beskyttereni nime kandnud alus omab laialdasi kasutusvõimalusi nii kaitse- kui tsiviilstruktuuride jaoks. Laeva head meresõiduomadused, hospidal, helikopterite maandumistekk ja tankimisvõimalused merel teevad Admiral Pitka sobivaks merepäästeplatvormiks. Jääklass võimaldab laeva kasutada vajaduse korral ka jäälõhkujana. Admiral Pitka esimeseks ülesandeks saab tegutsemine BALTRON´i staabi- ja varustuslaevana, kus ta vahetab välja praegu sama ülesannet täitva piirivalvelaeva Valvase.

Sel aastal on merevägi täienenud jõudsasti uute alustega. 09.10.2000 jõudsid Tallinna kaks Saksamaa kingitud miinijahtijat, mis said nimed Vambola ja Sulev. Saksamaal 1957.aastal ehitatud laevad renoveeriti seal enne põhjalikult. Saksa poolel kulus selleks 2,5 miljonit marka.

1997.aastal sai merevägi Saksamaalt kingituseks kaks Frauenlob-klassi miinitraalerit Kalev ja Olev. Nende laevade relvastus ja varustus võimaldavad läbi viia miinitraalimistöid, võtta osa rahvusvahelistest õppustest ja anda mereväelist väljaõpet mereväelastele.

Mereväe oluliseks tugipunktiks on Tallinna Miinisadam. Pärast NLiidu vägede lahkumist Miinisadamast 31.augustil 1994 sinna uputatud laevavrakkidest on sadam puhastatud. Viimased lõhkekehad tehti kahjutuks 1998.aasta sügisel toimunud rahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST´ 98 käigus.

16.aprillil 1998 kirjutasid kolme Balti riigi valitsuste esindajad Riias alla lepingule ühise alalise mereväeüksuse, Balti Meredivisjoni, loomise kohta. Eesti Riigikogu ratifitseeris lepingu 11.11.1998. Augusti lõpul 1998 toimus BALTRONI staabis Tallinna Miinisadamas pidulik inauguratsioon. Vastavalt lepingule töötavad staabis rotatsiooni korras kolme Balti riigi merevägede ohvitserid. Eesti osaleb BALTRONIS kahe sõjalaevaga: Kalevi ja Oleviga.