Bensiini ja diislikütuse hind valmistub rekordeid lööma
Taas maailmaturul kallinema hakanud nafta hind, vahepeal kerkinud kütuseaktsiis ja tallinlastele kehtestatud müügimaks ei jäta tõenäoliselt juba lähiajal muud võimalust kui purustada 2008. aasta suvel püstitatud bensiini hinna rekordid.
2008. aasta suvel, majanduskriisi eel küsisid tanklad diislikütuse eest 20,5 krooni (1,31 eurot). Bensiin 95 maksis toona 18,55 krooni (1,19 eurot). Igatahes on suuremad tanklaketid taas andnud oma panuse rekorditele lähemale jõudmiseks. Nii tõstsid Eesti kütuseturgu sisuliselt kontrollivad Statoil ja Neste teisipäeva õhtul bensiini hinda 25 senti (0,02 eurot) ja diislikütuse hinda 45 senti (0,03 eurot).
Paratamatu hinnatõus
Bensiini puhul puudub nüüd uuest hinnarekordist kõigest 85 senti (0,05 eurot) ja diislikütuse puhul 2,25 krooni (0,14 eurot).
Kui arvestada, et septembri alguses maksis näiteks bensiin 95 Statoilis 16,65 krooni (1,06 eurot), siis on bensiini hind kahe kuuga kerkinud ühe krooni (0,06 euro) võrra. Sama tempoga võib aga uus bensiini hinna rekord löödud saada juba enne selle aasta lõppu.
Olerexi turundusjuht Antti Moppel arvas, et uusi hinnarekordeid me siiski lähikuudel ei näe. Küsimusele, kui tõenäoline on, et enne kevade saabumist võib diislikütuse hind taas üle 20 krooni (1,28 eurot) küündida, vastas Moppel, et kõiki praeguseid märke arvestades on see vähetõenäoline.
„Kütuste hinnad maailmaturul on viimasel ajal heidelnud kahe vastandliku emotsiooni vahel: kas maailma majandus väljub kriisist, kütuste tarbimine kasvab ja hinnad pööravad tõusule või on märgid languse lõpu kohta üle võimendatud, tarbimise kasvu ei toimu ja turgudel jäävad hinnad tänu suurele pakkumisele ja nõrgale nõudlusele alla,” selgitas Moppel.
Ent Statoilist selgitati, et 2008. ja 2010. aasta mootorikütuse hinnad pole võrreldavad, sest vahepeal on mitmel korral tõstetud mootorikütuste aktsiisimaksu ja käibemaksu määr tõusis kahe protsendi võrra. Peale selle „premeeriti” pealinlasi sel suvel ka protsendise müügimaksuga.
Statoil Eesti peadirektor Helle Kirs-Toiger põhjendas viimast hinnatõusu sellega, et maailmaturul on hinnad tõusma hakanud. Naftabarreli hind läheneb taas 90 dollarile. Diislikütuse puhul on hinnatõusu põhjuseks aga talvise kütuse turule tulek.
Antti Moppeli sõnul ennustavad viimased analüüsid, et pikema aja mõttes tõuseb nafta hind paratamatult. „Näiteks IEA (rahvusvaheline energiaagentuur – M. O.) värske raport näeb paarikümne aasta perspektiivis nafta hinda 200 USA dollari (ligi 3300 krooni, 211 eurot – toim) kandis,” lisas Moppel.
Tarbijatele muidugi hinnatõus, olgu see kas või paarikümnesendine, ei meeldi. Eesti Päevalehega eile Tartus suhelnud tanklakülastajad ütlesid küll, et kütust ostmata jätta ei saa, ent mõnigi avaldas ka arusaamatust, kuidas on võimalik, et kõik tanklaketid ühekorraga tõstavad bensiini ja diislikütuse hinda.
Eesti Päevalehel õnnestus eile tanklas kohata ka inimesi, kes tankimist alustades polnud veel kõrgemat hinda märganud. Statoilis tankinud Vilmar möönis, et kuna tangib ettevõtte kütusekaardiga, pole alati mahti hindadega tutvuda.
Kütuse hind mõjutab inflatsiooni
•• Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on mootorikütuse hinnal otsene mõju inflatsioonile. Teisisõnu, kui tõuseb diislikütuse hind, tuleb rohkem maksta nii bussipileti kui ka leiva ja piima eest.
•• „Keeruline on kohe öelda, milline on kütusehinna osakaal meie tarbijahinna indeksis, kuid tõsi on see, et kuna praegu on nafta hind kahe viimase aasta rekordtasemel, siis hakkab see elu kallimaks muutma,” lisas Vitsur.
•• Analüütiku sõnul on majanduskriisist kosuvas maailmas asutud taas rohkem tarbima. Näiteks Venemaal ja Hiinas on automüük tõusuteel. „Ka Indias on automüük hoogustunud ja vaid Saksamaal on jaekaubandus miinuses,” selgitas Vitsur.
•• Kardetavasti saavad kütuse hinna tõusust uut hoogu juurde need tootjad ja töösturid, kes viimastel kuudel on hindu tõstnud. „Tegemist on siis transpordikulude tõusuga ja ilma transpordita kaubad meile kohale ei tule,” täpsustas Vitsur.
