Dekaan: kohustuslik matemaatika eksam teeb noortel teed lahti
Matemaatik Mati Kilbi sõnul on täiesti loomulik, et kui gümnaasiumi lõpetamisel on kohustuslik kirjandi kirjutamine, siis peakski olema kohustuslikud ka matemaatika ja võõrkeele eksam.
"Aga seda mitte matemaatiku mätta otsast või mitte kitsamal põhjusel, et mõtleksin, et nii tuleks just meile rohkem üliõpilasi," rääkis Kilp Päevaleht Online’ile. "See seltskond, kes meile õppima tulevad, nemad teeksid eksami nagunii," märkis ta.
"Küll aga pean väga oluliseks kohustuslikku matemaatika eksamit kõigi teiste jaoks, kes ise eksamit ei valiks," rääkis Kilp. "Kui nad seda eksamit ei tee, siis on neil tulevikus päris mitmed teed ära lõigatud," nentis ta.
Kilp selgitas, et kui gümnaasiumilõpetajal on ikkagi soov edasi õppida ja paljudel erialadel on sisseastumisnõuetes kirjas matemaatika eksam, siis annab eksami kohustuslikuks muutmine automaatselt noorele laiema erialade valikuvõimaluse.
Matemaatika eksami kohustuslikuks muutmine suurendab Kilbi sõnul ka lootust, et edaspidi pöörduvad inimesed natukenegi rohkem reaal- ja tehniliste ainete poole, sest noorte huvi sel suunal ei ole kunagi liiga suur olnud.
"Ei ole mingit kahtlust, et oleks tarvis, et oleks rohkem neid inimesi, kes oleks suutelised õppima tehnilisi alasid ja loodusteadusi ja nende puhul ilma matemaatikata ei saa kuidagi," kinnitas ta.
Paratamatult tuleb Kilbi sõnul aga kohustusliku matemaatika eksami puhul muuta eksami sisu lihtsamaks, sest selge on see, et kõigil noortel ei ole matemaatika sugugi tugevaim külg.
Valitsusse heakskiitmiseks saadetud gümnaasiumi riikliku õppekava määrus näeb ette, et praegused põhikooliõpilased, kes 2011. aasta sügisel astuvad gümnaasiumi, peavad arvestama sellega, et gümnaasiumi lõpetamiseks 2014. aasta kevadel ei piisa edukast riikliku kirjandi kirjutamisest, vaid kohustus on sooritada ka matemaatika ja võõrkeele eksam.
