Vähe väljakutset

Erik (nimi muudetud) töötas välisministeeriumis üle kahe aasta ning tema jaoks katkes diplomaatiline karjäär mitmel põhjusel. Kahe tööaasta järel üheksa tuhandeni tõusnud netosissetulek oli üks, kuid mitte siiski ainuke – samuti ei suutnud ta enda jaoks näha piisavat karjääriperspektiivi. “Ma ei näinud mõtet seal kümme aastat tiksuda, et lõpuks esimeseks sekretäriks saada – kümme aastat on päris pikk aeg inimese elust,” ütles ta.

Samuti arvas ta, et ootused noortele diplomaatidele ja neile algul pakutav palk ei käi praegu kuidagi kokku. “Keskmisest haritum, soliidse käitumisega inimene, kes tunneb mitmeid keeli – selline inimene lööb ju elus igal pool läbi. Ning tahab tavaliselt ju ka elada mitte ainult au nimel, vaid endale ka süüa osta.”

Kui magistrikraadiga noor, kes on teinud neljas võõrkeeles eksamid, läbib katseaja ja saab endale ata‰ee teenistusastme, algab ta töötasu välisministeeriumis 8968 kroonist, millest lähevad maha maksud. Kel magistrikraadi ei ole või valdab vähem võõrkeeli, hakkab palka saama alla Eesti keskmise.

Mujalgi palk keskmise lähedal

•• Noortele diplomaatidele pakutav palk ei ole võrreldes riigi keskmisega kuigivõrd suurem ka naaberriikides.

•• Soome keskmine palk oli selle aasta esimeses kvartalis 2524 eurot, algaja diplomaat teenib aga esimesel kahel tööaastal umbes 2200 eurot (u 34 000 krooni). Edasi aga juba kõvasti üle keskmise: 3300 eurot. Soomes värvatakse igal aastal 15–20 noort diplomaati ning neile kohtadele laekub alati ligi 800 avaldust.

•• Lätis, kus oli möödunud aastal Baltimaade madalaim keskmine palk, on noorel diplomaadil veidi kergem alustada: pärast katseaega teenitakse seal 347 latti ehk ligi 8000 krooni, millele lisanduvad lisatasud teadus- kraadide ja võõrkeelte eest. Keskmine palk Lätis oli selle aasta esimeses kvartalis 269 latti.

•• Eesti välisministeeriumis võib bakalaureusekraadiga noore teenistus alata 5976 kroonist, keskmine palk Eestis oli esimeses kvartalis 8591 krooni.