Eelarvekärbe võtab poole muinsuskaitse avariirahast
Harjumaal asuv Pikva mõisa tall-tõllakuur, mille katus sel talvel lõplikult sisse kukkus, võib eelarvekärbete tõttu jääda ilma poolest riigi toetussummast. Seetõttu ei pruugi aasta pärast olla enam müüregi, mida päästa.
“Suurem osa muinsuskaitse avarii-restaureerimistööde rahastamislepinguid nagu ka Pikva mõisa omad on sõlmitud, sest nende tööde hooaeg juba algab,” ütles muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa. Need lepingud puudutavad üle Eesti kümneid üsna väikseid summasid – kümnetest tuhandetest kuni mõnesaja tuhandeni –, mille riik on oma hea tahte märgiks hädavajalike päästetööde tegemiseks lubanud.
Eelarve väiksem kui tunamullu
“Aastaid on muinsuskaitse rahastamine olnud marginaalne, kohustused on seadusega pandud omanikele ja riik vaid piskuga toetanud,” tõdes muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits. Kava avariitöödeks mõeldud summasid 50 protsenti vähendada on tema sõnul eriti valus seetõttu, et erinevalt eelmisest aastast avariitööde selle aasta 20 miljoni kroonine eelarve ei kasvanud. “Suur majandus- ja eelarvekasv oli meist juba mööda läinud,” lisas Sits.
Mullu põlenud, Põlvamaal asuva Friedebert Tuglasega seotud Ahja mõisa päästetöid on vald oma rahakotist juba kolme miljoni krooniga toetanud. “Kui kahest miljonist kroonist, mis riik meile katuse jaoks on lubanud, pool maha võetakse, ei ole ka senistel töödel mõtet,” ütles Ahja vallavanem Mart Vardja. “Vald panustab sel aastal mõisa taastamisse neli miljonit krooni, millest pool on laenusumma. Meie võimalused on sellega lõppenud,” lausus Vardja.
Mõisakoolid jäävad puutumata
•• Silja Konsa sõnul tähendab riigi isegi napi toetuse poole võrra vähendamine palju enam kui ühe katuse parandamist. “Muinsuskaitseinspektorid on omanikega pidanud pikki läbirääkimisi, kuidas nende omanduses olevaid objekte päästa ja taastada. Paljudel juhtudel on riik lubanud ju vaid üsna väikseid summasid projekti koostamiseks, mille alusel saab omanik edasi Euroopa Liidult toetust küsida ning oma raha panustada kultuuriväärtuste hoidmisse,” lausus Konsa.
•• Kultuuriministeeriumi avalike suhete juht Ave Toots-Erelt tõdes, et kokkuhoiukava raames tuleb vaadata üle kõik investeeringutoetused, nende hulgas ka avariirestaureerimiseks mõeldud. Toots-Erelt lisas, et ministeerium on jätnud muutmata sisuprogrammitoetused, sealhulgas pühakodade riikliku programmi ja mõisakoolide omad.
