Ees ootab tuliseid ja olulisi vaidlusi täis poliitaasta
Hoolimata valimiste aastast jõuavad teisel poolaastal riigikogulaste töölauale tundlikud eelnõud ning oodata on palju põnevaid ja olulisi arutelusid. „Elu seab ju omad nõudmised. Kuigi valimiste ajal, kus osa inimesi tahab lihtsalt kõnesid, mitte aga konstruktiivseid arutelusid pidada, on kõik tõepoolest mõnevõrra keerulisem,” märkis Reformierakonna fraktsiooni esimees ja keskkonnakomisjoni liige Jaanus Tamkivi.
Tänavu pole siiski veel tegemist riigikogu valimistega, kus elu tõepoolest juba poolest aastast seisma jääb, vaid kohalike valimistega, mis annab mõnevõrra rohkem lootust, et tundlikke ja valijatele olulisi teemasid siiski arutatakse ja menetletakse.
Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna nimetas kõiki inimesi puudutavatest seaduseelnõudest selle aasta kõige tähtsamateks töövõimetuskindlustust ja laste hoolekannet puudutavaid eelnõusid. Neist esimene muudab sügavalt senist filosoofiat. „Kui täna hinnatakse töövõimetust, siis edaspidi hakatakse lähtuma töövõimekusest, et inimestele anda suurem võimalus tööturul osalemiseks,” rõhutas Tsahkna ja kinnitas, et sotsiaalministeerium on lubanud seaduseelnõu välja tuua teisel poolaastal.
Töökeskkond paremaks
Seaduse laiem eesmärk on tuua tööturult eemale jäänud inimesed võimalikult kiiresti tööturule tagasi ja tagada, et nende töövõime oleks säilinud või taastatud. Ühtlasi tuleb tööandjaid seadusega motiveerida töökeskkonda paremaks muutma. Seaduseelnõu näeb ette ajutise ja püsiva töövõimetusskeemi, samuti tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud regulatsiooni ühendamist.
Mis puudutab laste hoolekannet, siis see oleks tegelikult üks osa ammu valmis olevast sotsiaalhoolekande seadusest, millele omavalitsused pole siiani kooskõlastust andnud. „Olen öelnud, et võtame sellest välja lastega seonduva ning teeme vastavad seadusemuudatused, et 2011. aastal vastu võetud laste ja perede arengukava aastani 2020 saaks hakata rakendama. Seadus puudutaks kõike alates lastekodudest ja lapsendamisest kuni laste õigusteni välja,” selgitas Tsahkna. Tema sõnul on kavas luua neli kuni viis riigi kompetentsikeskust, mis toetaksid omavalitsusi ja aitaksid neil tegeleda laste hoolekande küsimustega. „Laste ja perede arengukava võtsime ju vastu, kuid nüüd on vaja seda rakendada,” viitas Tsahkna. „Küsimus on, kas see kõik valitsusest läbi läheb.”
Kolmas põhimõtteline ja kõiki inimesi puudutav valdkond on patsientide vaba liikumine. Eesti peaks vastavat EL-i direktiivi rakendama aasta teisest poolest. „Seegi muudab totaalselt seni kehtivat põhimõtet: raha hakkab patsiendiga kaasa liikuma ning inimene võib end ravida ükskõik millises Euroopa Liidu riigis,” selgitas Tsahkna.
Jaanus Tamkivi tõdes, et olulisi teemasid tuleb nii keskkonna- kui ka kultuurikomisjonist, rääkimata põhiseaduskomisjonist, kelle menetleda jäävad jääkeldri kogunemisest alguse saanud ja nüüd rahvakoguni jõudnud algatustest tulenevad ettepanekud. Need puudutavad eelkõige valimisseadust ja erakondade rahastamist.
Keskkonnakomisjon hakkab menetlema laia kõlapinda tekitanud jahiseadust, mis pärast viit aastat keskkonnaministeeriumist lõpuks riigikokku jõudis. Seaduse tegemise ajal oli jahimeeste ja maaomanike vahel palju vaidlusi, kuid Tamkivi väljendas lootust, et nüüd saavutatakse lõplik kokkulepe. „Keegi ei taha jahindust ju Eestis ära kaotada.”
Riigi maaga kauplemine
Keskkonnakomisjonis menetletakse ka looduskaitseseaduste ja riigivaraseaduse muutmise seadust, mis muudab riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagab riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ja seab looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamise ühtsetele alustele.
Viidates põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning koolivõrgu arengukavale, ütles Tamkivi, et tuliseid arutelusid on kindlasti oodata kõigis haridust puudutavates küsimustes.
Olulistest asjadest on pooleli juba palju vaidlusi tekitanud elektrituru seaduse muutmise seadus, millega on kavas muuta taastuvenergia tasusid. Suuri vaidlusi on oodata ka Keskerakonna algatatud ja riigikogu liikmete seas vandeadvokaat Leon Glikmani eelnõuks nimetatava kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu üle. Selle seaduse puhul on ühes paadis Keskerakond ja Reformierakond ning teises paadis sotsiaaldemokraadid ja IRL.
„Keskerakonna sügisel esitatud eelnõu on aga kahetsusväärne hiiliv katse panna päitsed pähe prokuröridele ja uurijatele ning sellega hoida neid tegelemast nende kuritegudega, mille lahendamine on keeruline, nagu näiteks rasked korruptsiooni-, majandus- ja narkokuriteod,” ütles siseminister Ken-Marti Vaher aasta lõpus karmilt.
Kui Reformierakond jääks seaduseelnõu menetlemise jooksul lõpuni Keskerakonnaga ühte paati, võiksid nad ilmselt ka juba ühise koalitsiooni moodustada.
