Eesti aitab Mehhiko lahel naftat tõrjuda
Siseministeerium plaanib juba lähipäevil saata naftareostuses räsida saanud Mehhiko lahe piirkonda naftatõrjepoome ning soetada tulevikus nende asemele uued.
Palve saada igasugust naftatõrjeks sobivat varustust saatis mai keskel siseministeeriumile Soomes tegutsev keskkonnaettevõte Lamor Corporation AB, kes teeb koostööd Mehhiko lahes naftapuurimisel äpardunud naftagigandiga British Petroleum.
Siseminister Marko Pomerants ütles eile, et Eesti riik soovib igati kaasa aidata Mehhiko lahel tekkinud keskkonnareostuse likvideerimisele ning saab reostuspiirkonda saata esialgu vaid tõrjepoome. Just tõrjepoomide järele on reostuspiirkonnas ettevõtte Lamor Corporation AB esindajaid uskudes kõige suurem vajadus.
Poomid on vanad
Pomerants selgitas, et kuigi Mehhiko lahele saadetakse kasutamata poome, on päike ja loodus nendega oma töö teinud. „Kaup käiks niiviisi, et meie hindame need poomid hetkeväärtuse järgi ära ja Eesti saab selle rahalise väärtuse eest endale uued poomid asemele. Niiviisi see kaup meie kokkulepete kohaselt peaks käima,” selgitas Pomerants.
Muid tõrjevahendeid ega inimressurssi Mehhiko lahe piirkonda saata Eesti esialgu ei plaani. Pomerantsi sõnul peab ka Eesti säilitama elementaarse tõrjevõime meie enda ranniku lähedal toimuda võivateks reostusteks ning ka vanade poomide äraandmise järel jääb siseministri kinnitusel Eesti enda tarvis kriitiline kogus tõrjepoome reservi alles.
Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi selgitusel on merereostuse tõrjeks olemas eri tüüpi tõrjepoomid nii politsei- ja piirivalveametil kui ka päästeametil, kuid Mehhiko lahe piirkonnas kaldalttõrjumiseks kasutatavaid poome pole küsitud. Timbergi sõnul on tõrjepoomid suuresti äsjasoetatud ning nende ümbervahetamise eesmärgil poleks neid ka näiteks Ameerika Ühendriikide rannikualadele mõistlik saata.
„Mulle teadaolevalt pole neil see reostus veel kaldale ka jõudnud,” lisas Timberg.
Eesti Päevalehele teadaolevalt lepivad Mehhiko lahe piirkonda saadetavate tõrjepoomide koguse politsei- ja piirivalveameti esindajad ja Lamor Corporation AB juhid kokku täna-homme. Nimelt peaks lähiajal Atlandi ookeani läänekaldalt tagasi jõudma ettevõtte vaatlejad, kes hindavad vajalike tõrjevahendite nimekirja ja koguseid.
Mehhiko lahe ääres looduskatastroofi põhjustanud naftaleke sai alguse 22. aprillil, kui plahvatas ja süttis põlema British Petroleumile kuuluv Deepwater Horizoni naftaplatvorm. Vigastada sai veealune puurauk ja parandustöid raskendab asjaolu, et lekkekoht on 1500 meetri sügavusel.
Ligi kuu aja vältel üritas British Petroleum korduvalt naftaleket peatada, kuid ettevõtet saatis edu alles möödunud nädalal, mil neil õnnestus Mehhiko lahte hävitava puuraugu suudmele paigutada kogumisseade. Praegustel andmetel vähendati seadme abil nafta ja gaasi lekkimist lahte ligi 10 000 barreli võrra.
Vähendatud kogus on peaaegu pool puuraugust ööpäevas merre purskavast naftakogusest, seega on lootust, et viimane katse leket sulgeda osutub edukaks, vahendas BBC.
USA rannavalve esindaja sõnul loodetakse paigaldatud korgi ja rajatud kupli abil kogutava nafta hulka järgnevate päevade jooksul veelgi suurendada.
Inimesi ja laevu appi ei vajata
•• Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna mereoperatsioonide büroo juhi Harry Kattai sõnul piirdub Ameerika Ühendriikide rannikuala kaitsmiseks antav abi tõrjepoomidega ning tegelikult ei vajata praeguse seisuga ei inimjõudu ega tõrjelaevu.
•• „Me oleme esialgu pakkunud välja, et me saame sinna saata kaks-kolm kilomeetrit tõrjepoome ja see kogus on pakutud siis arvestusega, et meie enda võimekus ei väheneks,” ütles Kattai.
•• Eesti enda tarvis jääb reservi igaks juhuks mitmete kilomeetrite jagu poome ning Kattai kinnitusel meie reostustõrje võime oluliselt kahjustatud ei saa. Inimjõu või reostustõrjelaevade järele Mehhiko lahel Kattai andmeil praegu aga erilist vajadust polevat.
•• „Ameerika Ühendriikidel peaks olema piisav hulk inimesi ja ka laevu, et rannikule saabuva reostusega ise hakkama saada,” lisas Kattai.
