Eesti kerkis maailma vägevaimaks spordiriigiks

1936. aasta Berliini olümpiamängud olid Eesti väe ja võimu triumf. Kristjan Palusalust sai Maailma-Kristjan.

Kui Kristjan Palusalu, kaks maadluskulda ja tammepärg kaelas, Tallinna raudteejaamas õlgadele tõsteti, hõiskas kuulsat rahvuskaaslast tervitama tulnud 40 000-pealine rahvahulk talle kiitust.

„Olümpiamängud on rahvaste elujõu avaldus,” märkis Eesti olümpiakomitee toonane liige Harald Tammer ja tal oli õigus. Eesti maadlejaid iseloomustas kadestamisväärne jõud, tahe ja tarkus. Peale Palusalu kahe kulla võitsid meie raskejõustiklased Berliinis kaks hõbedat (August Neo vabamaadluses ja Nikolai Stepulov poksis) ning kolm pronksi (Neo ja Voldemar Väli Kreeka-Rooma maadluses ja Arnold Luhaäär tõstmises).