Eesti-Leedu tuumasõprus on ikka lahtine
Viie miljardi eurose maksumusega Visaginase tuumajaama kontsessioonilepingut lugedes selgub, miks peaminister Andrus Ansip ja Eesti Energia juht Sandor Liive räägivad eestlaste tuumarahvaks kasvamisest ebalevalt.
120 lehekülje paksune leping kinnitab mitmeid konkreetseid fakte, kuid Eesti osalemine nende sekka ei kuulu. Kindlate partneritena esinevad lepingus vaid Leedu ja jaapanlaste kontsern Hitachi.
Kindel on see, et 1350 MW võimsusega reaktorit hakatakse ehitama hiljemalt 31. juulil 2016 ja esimese toodangu annab jaam hiljemalt 2022 vana-aastaõhtul.
Faktina nimetatakse ka, et Hitachi peab strateegilise investorina saama vähemalt 20-protsendilise osaluse. Kõik teised osalused on väljendatud üksnes eessõnaga „võimalikud”. Leedu riigi võimalik osalus tuumajaamas on 38 protsenti, Latvenergol 20 protsenti ja Eesti Energial 22 protsenti.
Eestit ja Lätit käsitletakse lepingus regionaalsete partneritena, kelle nimede vahel esineb sõnaühend „ja/või”. See tähendab, et emb-kumb naabritest võib kaasa lüüa, kuid mitte tingimata. Senine asjade käik näitab, et väljalangemine on lihtne. Leedu kutsus mõni aeg tagasi projektiga ühinema Poola kompanii PGE, kes aga kõrvale jäi.
Kolm aastat selgusetust?
Poolakate kaasamine oleks taganud Leedu lähima Euroopa elektrisüsteemis tegutseva naabri aktiivse huvi uute elektriühenduste loomise vastu. Visaginase jaam aga ei osutunud pan’idele küllalt meelepäraseks.
Samuti näeb leping ette uute osapoolte kaasamist, mis saab toimuda üksnes Leedu, Läti ja Eesti osaluse ümbermängimise korral. Leedulased aga vaevalt et nõustuvad oma kontrollpaketi õhemaks hööveldamisega.
Hoolimata selgusetusest, kes siis kontsessioonis osalevad, näeb leping ette ehitusloa saamise 31. juuliks 2015. Tõehetk aga saabub 2015 vana-aastaõhtul, kui peab olema langetatud investeerimisotsus.
Kuna kõik sisulised andmed ja arutelud on kontsessioonilepinguga kuulutatud konfidentsiaalseks, võib avalikkusele jääda veel kolmeks järgnevaks aastaks, kuni lõpliku finantseerimisotsuse tegemiseni, selgusetuks, kas Eesti ikka osaleb tuumajaamas.
Eestil läheb üksi raskeks
Eesti soovib Visaginase tuumajaamas saada osalust, mis vastab 300 MW elektrivõimsusele. Praegu välja käidud 22-protsendiline osalus annab loodetud näitaja nibin-nabin välja. Selline tükk maksab miljard eurot.
Kui eestlased peaksid Leedu projektist välja kukkuma, tuleks valida kas omaenda tuumajaama rajamise või vähemalt ühe uue 300 MW põlevkivireaktori rajamise vahel.
Mõlemad valikud on halvad. Praegu ei turustata veel piisavalt soodsa hinna ja sobiva lahendusega väikeseid tuumajaamu, mis sobiksid Eesti tingimustesse. Visaginase-laadse tuumajaama ehitamine Eestisse tähendaks aga seda, et suvel tuleks vähese tarbimise tõttu kõik teised Eestis asuvad elektrijaamad kinni panna ja ikkagi jääks üle poole tuumajaama võimsusest üle.
Kuna suvel toodetakse Läänemere ääres elektrit tarbimisest suhteliselt rohkem, peaks Eesti tuumajaama toodangut müüma liiga odavalt. Tuumajaama aga ei saa suvepuhkuseks seisma panna, sest see tähendaks avariid. Põlevkivireaktori ehitamine tähendaks aga koormavaid keskkonnatasusid ja seetõttu konkurentsivõimetut hinda.
