Eesti maine kaitsmine president Ilvese moodi
Kui Eesti rahvas eile hommikul silmad lahti tegi, sai ta huviga internetist lugeda, et president Toomas Hendrik Ilves oli oma vastavatud Twitteri kontol asunud vaidlema Ameerika majandusteadlase Paul Krugmaniga.
Ilves säutsus „üleolevast, ennasttäis ja patroneerivast” professor Krugmanist. Kuid läks veel kaugemale, iseloomustades teadlase suhtumist. „S*ttume idaeurooplaste peale: nende inglise keel on halb, ei vasta & tee seda, mida on lubanud teha & vali tagasi vastutusvõimelisi valitsusi,” märkis Ilves nähtavasti teatud stereotüüpset ja pealiskaudset lähenemist ette heites.
Millest riigipea niivõrd karm reaktsioon ühe USA professori aadressil? Nagu selgus, ajendas Ilvest sõnavõttudeks New York Timesi kaasautoriks oleva Krugmani lühike sõnavõtt tema poolt väljaande võrgulehel peetavas ajaveebis. Pealkirja all „Eesti rapsoodia” küsis Krugman, kas Eestit peaks ikka pidama majanduse taastumise „musternäiteks” ja „triumfiks”, nagu seda vahel tehakse. Teadlane näitlikustas oma sissekannet väikese graafikuga, kus nähtus, et Eesti SKT pole veel jõudnud kriisieelsele tasemele (vt ülariba).
Eile õhtul ütles Ilveselt mitmete pahaste säutsudega tümitada saanud professor Paul Krugman omakorda Eesti Päevalehele, et ta ei põle soovist presidendi väljaütlemisi lugeda, kuid on imestunud sellisest raevust.
„Ma ei ole tegelikult jõudnud neid säutse lugeda – ja ma ei põle ka sellisest soovist igal juhul. Kuid on lihtsalt silmapaistev, et mu väga pehme blogipostitus – mis polnud mingi rünnak Eesti vastu, lihtsalt tähelepanek, et SKT on siiani kõvasti alla kriisieelset taset – kutsub esile sellist raevu,” väljendas Krugman nõutust Ilvese ütlemiste kohta.
Rahvusvahelises meedias polnud Krugmani lühike Eesti kohta kirja pandud arvamus ise mingit suurt kandepinda leidnud. Kuid Ilvese sissekannete najal levisid uudisnupsukesed kulutulena üle ilma.
Välismeedia elevil
„Kõige viimane Twitteri kisma: Eesti vs. Paul Krugman,” korjas Ilvese mahlakad reaktsioonid näiteks üles Los Angeles Timesi võrguväljaanne. Briti vasakpoolse väljaande New Statesman versioonis ei jäänud iroonia Ilvese suhtes nähtamatuks: „Eesti president läks Krugmani artikli pärast pöördesse.”
USA suurim ja väga mõjukas online-uudiste portaal Huffington Post hoidis Ilvese-Krugmani sõnelusele pühendatud lugu pea terve päeva oma esilehel: „Eesti presidendi vastulöök Paul Krugmanile: ennasttäis, üleolev ja patroniseeriv.” Õhtuks leidis otsimootori Google uudispealkirja otsija juba üle poolesaja eri kajastuse sest tülist.
Parasjagu Lätis riigivisiidil oleva presidendi lähikondlastel ning ka tal endal tuli päeva jooksul seletada, millest siis selline reaktsioon Krugmani väikesele kirjutisele. „See oli vahetu ja siiras reaktsioon Eesti viimaste aastate pingutuste kaitseks,” põhjendati sõnavõtte.
Kuigi president Ilvese kavatsused Eesti au kaitsel olid kindlasti nooblid, tekitas tema sõnadevalik eri arvamusliidrite vahel selge veelahkme. Oli neid, kes arvasid siiralt, et professor Krugmanile kui paljutsiteeritud ja tähtsale teadlasele oli teravatooniline vastuhakk riigipealt täiesti põhjendatud.
Seda meelt oli näiteks eile valitsusjuhi rolli täitnud kaitseminister Urmas Reinsalu, kes andis valitsuse pressikonverentsil Ilvesele oma täieliku toetuse.
Piiri tuleb tunda
Samal ajal oli neid, kes kahtlesid sügavalt, kas riigipea selline sõnavõtt oli ikka kohane, ning viitasid, et kohati väljusid Ilvese arvamusavaldused selgelt hea maitse piiridest. Seda meelt oli näiteks välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas. „Kas president Ilves seda tahtis või ei tahtnud, aga tema postitus on ületanud mõõtmed ja väljuvad isiklikku laadi postituse piirest,” ütles Lobjakas Delfile. „See suund on kahetsusväärne.”
„President sisuliselt ütleb, et Krugman on ebakompetentne, peaks vait olema, ning paneb talle suhu solvavaid sõnu, mida teadlase lakoonilises blogipostituses ei leidu,” rääkis Lobjakas. Lobjakas leidis, et juhtpoliitikute ja riigi esindajate jaoks on väga oluline piiri- ja proportsioonide tunnetus ning teatud mõttes kohusetunne. „Avaliku elu tegelase iga sõna kaalub kordi rohkem kui tavainimese sõna ja selle taga peaks olema ka vastutus,” lausus ta.
Kui Ilvese eesmärk oli oma teravatooniliste ja üpris isiklike ütlemistega Eesti saavutusi kaitsta, siis pole päriselt selge, kas see eesmärk lõpuks õnnestus, sest paljuski keskendus teema kajastus riigipea sõnavalikule. Samal ajal pälvis sõnasõda vaieldamatult palju tähelepanu, kuid kas just sellises võtmes tähelepanu Eesti edusammude valgustamiseks on hea, jääb igaühe enda hinnata.
Eesti rapsoodia: Paul Krugmani postitus
„Kuna Eesti on järsku saanud kasinuspoliitika kaitsjate imelapseks, arvan, et oleks kasulik piltlikustada, millest me räägime. Siin on nende reaalne SKT. Seega kohutav – suure depressiooni mõõtu – langus, millele järgnes tähelepanuväärne, kuid siiski mittetäielik taastumine. Selge, et parem kui üldse mitte mingit taastumist – kuid kas see läheb siis kirja triumfina?”
President ilvese vastureaktsioon twitteris
@IlvesToomas „Kirjutame millestki, millest me mitte midagi ei tea, & oleme ennasttäis, üleolevad &
patroniseerivad: lõpeks on nad lihtsalt maakad.”
@IlvesToomas „Huvitav, kas Nobel kaubanduses tähendab, et võid jutlustada eelarveasjadest & deklareerida mu riik „tühermaaks”. Peab olema Princetoni [ülikooli] ja Columbia [ülikooli] vaheline asi.”
@IlvesToomas „Aga jah, mida me ka teame? Oleme lihtsalt lollid & tobedad idaeurooplased. Valgustamata. Ühel päeval saame ka meie aru. Meie süü.”
@IlvesToomas „S*ttume idaeurooplaste peale: nende inglise keel on halb, ei vasta & tee seda, mida on lubanud teha, & vali tagasi vastutusvõimelisi valitsusi.”
@IlvesToomas „Vabandust, pole konservatiiv ega vasakpoolne. Lihtsalt ei suuda aduda, miks EL-i tasemel kokku lepitud eelarvereeglite täitmine põhjendab ennasttäis & ülbet parastamist minu maa üle.”
Professor Paul Krugman, kes tema veel on?
Kindlasti pole enamik Eesti elanikest, kes iga päev rahvusvahelisi finantsuudiseid just kõige tähelepanelikumalt ei jälgi, USA nobelistist majandusprofessorist Paul Krugmanist kuulnudki.
2008. aastal Nobeli majanduspreemia saanud professor Krugman on USA-s ja maailmas tuntud majandusteadlane. Lisaks õpetamisele Princetoni ülikoolis on Krugman ka omamoodi staaranalüütik – näiteks on ta New York Timesi koosseisuline kolumnist ning teda võib tihti näha mitmete rahvusvaheliste telekanalite stuudiotes väitlemas või analüüsimas maailma majandusküsimusi.
Kuid samuti tasub teada seda, et Krugman on (ja ta ei tee sellest mingit saladust) nn keinsianistliku majanduskoolkonna järgija. Ehk siis ta usub kõvasti riikide ja nende eelarvepoliitika rolli majanduskasvu tagamisel. Selle teooria järgi on inflatsioon ja raha juurdetrükkimine valitsustele loomulikuks vahendiks majanduskasvu turgutamiseks, kui seda peaks vaja minema.
Eesti on teatavasti järginud aastaid ning eriti viimase kriisi ajal teistsugust majandusfilosoofiat, mis räägib karmist eelarvepoliitikast, inflatsiooni ohjeldamisest ja raha püsiva väärtuse säilitamise vajadusest.
Et Eesti või teiste Balti riikide kriisiohjamise näide Krugmani järgitava teooriaga hästi kokku ei lähe, ei tohiks mitte kedagi üllatada. Euroopa nn kasinuspoliitikat on ta oma arvamusavaldustes sageli materdanud. Kuid nähtavasti president Ilvest üllatavad tema teada-tuntud endised kaasmaalased ikka uuesti ja uuesti.
