Eesti Päevalehe aasta parimad lood: õelad kommentaatorid, haiglate vaikimislepingud, korruptsioonipesad
Aitasime puudega inimesi väärikamale elule
Sel aastal oli mitu juhtumit, kus ametiasutustes hakkasid asjad liikuma alles pärast Eesti Päevalehe sekkumist. Kadri Ibruse lood 75-aastasest isast, kes ei jaksanud enam ise oma raske puudega poega hooldada, sundisid lõpuks lahendusega lagedale tulema – Tallinna linn otsustas tasuda halvatud poja hooldushaiglakoha eest. Enne Päevalehe sekkumist olid linn ja riik omavahel pikalt vaielnud, kes peaks lahenduse leidma.
Kevadel kirjutasime ka lihasehaigust põdevast IT-spetsialistist Aul Pedajast, kel polnud õnnestunud tööd leida oma puude pärast. Pärast artikli ilmumist võttis temaga ühendust siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes pakkus Pedajale tööd tarkvara haldajana. Esimese visiidi voodis lamava mehe ja tema abikaasast hooldaja juurde tegid Harku vallavalitsuse ametnikudki alles siis, kui muredest kirjutasime. Mõlemad lood näitavad, et Eesti sotsiaalsüsteemil on endiselt minna pikk maa, et pakkuda abi üksikisiku vajadustest lähtudes.
Kadri Ibrus pälvis ka Peter Greste nimelise Baltimaade Vaba Sõna auhinna. Auhind anti talle ebamugavate ja keeruliste tervishoidu puudutavate küsimuste jõulise kajastamise eest.
Kirjutasime näitleja Marika Korolevi ristiretkest Perekooli „kägude” vastu loo, mis meenutas tuhandetele anonüümsetele netikommentaatoritele, et internet ei ole siiski koht väljaspool seadust, vastutust ja inimlikkust. Ämmaemandate ühingu portaal Perekool on paljude aastatega saanud kurikuulsa maine just seetõttu, et inimesed on seal oma kõige madalamaid instinkte välja elanud. Aastaid on peetud jälgiks, kuid paratamatuks, et iga vähegi tuntud isiku kohta võivad soovijad selles portaalis karistamatult kirjutada ükskõik mida, portaal aga pakub tänuliku publiku.
Korolev näitas, et tegudel on tagajärjed ja et madalad instinktid ei sõltu paraku haridusest ega sissetulekust. Loodetavasti tegi see teadmine Eesti ühiskonna raasukese võrra puhtamaks. Aasta lõpus selgus, et Korolevist sai inspiratsiooni ka Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski, kes läks kohtusse Inno ja Irja Tähismaa blogi vastu, mis on samuti aastaid avaliku elu tegelasi mõnitanud. Perekoolile vastupidiselt kirjutavad Tähismaad nilbusi aga oma nime all.
Juuni lõpus ehmatas Eestit juhtum, kus Tartu ülikooli kliinikumis unustati inimene MRT-seadmesse. Haigla sõlmis patsiendiga kompromisslepingu ehk andis raha vaikimise eest. Haiglate ravivigu peitvad kokkulepped eksisteerivad tänini ja ühelgi riigiasutusel pole ülevaadet peidetud ravivigadest ega jaotatavast valurahast. Septembri alguses andis sotsiaalministeerium hoo sisse uue süsteemi ja patsiendikindlustuse loomisele. Seadusemuudatuse mõte on hüvitada patsiendile tahtmatult tekitatud kahju ilma arsti või raviasutust süüdistamata.
Aasta alguses avaldasime loo Merivälja kooli pikaaegsest direktorist Kaja Laanmäest, kes oli koolist teinud oma perefirma. Laanmäe abikaasa töötas koolis tööõpetuse- ja ujumisõpetajana, teda oli kaks korda süüdistatud seksuaalses ahistamises. Kaja Laanmäe poeg Jargo Laanmäe, kes töötas kooli spordihoone kontaktisikuna, oli süüdi mõistetud suure koguse kokaiini omamises. Direktor õigustas samal ajal nii poja kui ka abikaasa käitumist.
Laanmäe väitis, et vallandas mõlemad oma närvide säästmiseks, tegelikult käskis seda teha Tallinna linnavalitsus. Paar nädalat hiljem teatas lahkumisest ka koolidirektor ise, kooli kohta tehtud audit paljastas suure pahandusepesa ja tegematajätmised.
Veel kuu hiljem paljastas Eesti Päevaleht, et direktor Kaja Laanmäe poeg oli osaline 2013. aastal klubis Privé toimunud juhtumis, mille käigus sai surma 22-aastane noormees.
Augusti lõpus kirjutas Eesti Päevaleht Tallinna noortejõukudest. Kanuti jõuguks nimetatud noored peksid teisi ja filmisid seda. Vanemad kurtsid, et jaks ei käi lastest üle. Turvamehed ja ministrid tulid Tallinna parkidesse korda looma. Ametivõimud lubasid noorte kuritegevuse ennetamisse edaspidi rohkem panustada.
Järgmise kolme aasta jooksul rahastatakse õiguskorraga pahuksisse läinud noortega tegelemist ligi viie miljoni euroga. Muu hulgas hakkab lastekaitse vastutama õigust rikkunud noorte juhtumitega tegelemise eest, kavas on katsetada tänavalepitust, et politsei, noorsootöötajad ja lastekaitse oskaksid konflikte kiiresti sündmuspaigal lahendada. Hinnatakse põhjalikult, kas tõsiste käitumisprobleemidega lapsele pakutav teenus on talle õige. Suurendatakse mitmedimensioonilise pereteraapia mahtu. Kriminaalhooldus hakkab tegelema mitte üksnes lapse, vaid terve perega. Noorte kinnipidamisasutustes hakatakse pakkuma rohkem teenuseid.
Kaks lugu, mis esimest korda tõid meie vananevas ühiskonnas suurde pilti meid kõiki puudutava väärika suremise teema. Meditsiin on võimas, aga mitte kõikvõimas. Tänapäeval suudetakse elustada ja elus hoida ka neid, kelle jaoks see tähendab vaid surma lühiajalist edasilükkamist ja asjatuid lisakannatusi. Puudulike seaduste tõttu kardavad arstid teha inimlikke otsuseid. Inimesed ei saa aga isegi notari juures pabereid vormistades mingit kindlust, et neid nende tahte vastaselt ei ravita ja näiteks liikumatu voodihaigena masinate küljes elus ei hoita. Eksperdid on ühel nõul – see probleem vajab Eestis ühiskondlikku arutelu ja lahendust.
Vaid iga kümnes inimene sureb kiirelt ja piinadeta, ülejäänud aga kroonilistesse haigustesse. See tähendab, et meist igaüks võib lõpuks olla see intensiivravivoodisse jäänud patsient, kel ei lase surra ühiskonna suhtumine, puudulikud seadused ja arstide hirm ning kes masinate küljes asjatult piinleb.
Aprilli alguses uurisime Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) korruptsiooniasja tausta. Loo peategelane oli bussiremonditöökodade asejuhina töötanud Jaanus Vink, kellele meeldis edev elu: sellest andsid aimu tema vinged autod ja mootorrattad. Ehkki prokuratuur heidab Vingile ette kokku ligi kahe miljoni euro ulatuses altkäemaksu võtmist, võib see summa olla ka suurem. Eesti Päevalehe allikate väitel ei piisanud nii hea elu elamiseks kahest miljonist eurost. Kriminaaluurimine siiani käib, ent viimase info kohaselt hakkab see lõpusirgele jõudma.
Juunis kirjutasime, kuidas Soome on patsientidele ohtlikuks kuulutanud 13 Eesti arsti, kes hoolimata naaberriigis tuvastatud puudulikest oskustest inimesi siin edasi ravivad. See on võimalik, sest teise riigi piirang ei kehti Eestis ja kuni kohus pole arsti süüdi mõistnud, ei ole Eesti terviseametil põhjust midagi ette võtta. Ehkki kokkuvõtlik info arstide sekeldustest välismaal jõuab Eestis terviseametisse, pole amet seni pidanud vajalikuks selle teadmisega midagi peale hakata, isegi mitte arstide tööandjaid teavitada. Üks arste, Viktoria Pronevitš, läbis augustis oma oskuste tõendamiseks Eestis uuesti perearsti residentuuri lõpueksami, mis läks edukalt.
Tänavu septembris, kolm aastat pärast Eesti Päevalehe artiklisarja algust, sulges Facebook terviseameti nõudel tuhandeid liikmeid koondanud MMS-i propageerijate ja tarvitajate sotsiaalmeediagrupi. Nn kloorijoojate sekti tõime päevavalguse kätte 2015. aastal, kui avalikkust raputanud ja kuudepikkuse skandaali vallandanud artiklisari paljastas laste ulatusliku väärkohtlemise.
Internet on aga suur ja lai ning kloorisõbrad hakkasid kiirelt looma samasisulisi gruppe teistes veebikeskkondades. Meie lubame, et hoiame ka edaspidi ohtlike alternatiivmeditsiini meetodite propageerijatel silma peal.
