Eesti poliitikud ei kiirusta sõdureid Iraagist ära tooma
Kaitseminister Jürgen Ligi tõdes, et USA sõdurite suhtes kahtluse tekkimine jätab kogu missioonile räpase märgi, samas aga ei ole selles tema hinnangul midagi ennekuulmatut.
“Sõjas saab ikka ja alati inimesi hukka, kuid Iraagis on tuhandeid ja tuhandeid USA sõdureid, kes kõik peavad reeglitest kinni,” ütles Ligi. “Ebamoraalseid üksikintsidente peaks ikka olema väga palju, et operatsioonile tagasikäiku anda,” lisas ta.
Ligi sõnul on Iraagi missiooni pikendamine igal juhul kollektiivne otsus ning Eesti ei tohiks siin mingil juhul lubada endale sisepoliitikast lähtuvat Iraagist lahkumist, mis võib toimuda näiteks Itaalias. “Eesti ei tohi mingil juhul siin käituda isepäiselt: jääda sinna üksi või tulla üksi ära – mõlemad lahendused oleksid rumalad,” rääkis kaitseminister.
Mõningaid USA merejalaväelasi kahtlustatakse möödunud aasta novembris Lääne-Iraagis Haditha linnas kuni 20 süütu inimese mõrvamises. Ajakirja The Economist andmetel oli Hadithas tee äärde paigaldatud lõhkekeha, mille plahvatuses hukkus üks “mariin”, väidetavalt tapsid USA sõdurid vastuseks kaaslase hukkumisele mitme ümberkaudse maja elanikud.
Pentagoni esialgse versiooni kohaselt hukkusid linnaelanikud samas plahvatuses. Toimunu uurimiseks alustati juurdlust alles pärast ajakirja Time paljastusi.
Iraagi soov ja ÜRO mandaat
Opositsiooni ridadesse kuuluv endine kaitseminister Sven Mikser sõnas, et nagu terve maailma, nii ka Eesti huvides on, et võimalikke USA sõdurite poolt toime pandud massimõrvu uuritaks põhjalikult.
Otsus, kas Iraaki edasi jääda, peaks Mikseri sõnul langetatama siiski lähtuvalt teistest kaalutlustest, näiteks Iraagi valitsuse avaldatud soovist ja ÜRO antavast mandaadist.
“Kui nad (USA – toim) ütlevad, et toimus asi, mida poleks pidanud toimuma, ja piirduvadki selle konstateeringuga, siis tuleb nii meil kui ka kogu maailma avalikkusel küsida, mida selle teadmisega ette võetakse. Kui aga öeldakse, kes on vastutavad nii operatiivsel kui ka poliitilisel tasandil, ning tehakse sellest ka järeldusi, siis oleks asi ju ka meie jaoks ammendatud,” lausus Mikser, tahtmata siiski sel teemal pikemalt spekuleerida, sest uurimine Iraagis toimunu üle on alles käimas.
Koalitsiooni kuuluv riigikogu liige Jaak Allik ütles, et tema meelest peaks kindlasti USA käest küsima Iraagis toimunu kohta selgitusi. Samas aga arvas ta, et Eesti valitsus neid ilmselt küsima ei hakkaks.
“Kogu Iraagi teema on justkui poodu majas köiest rääkimine. Bush on niigi Iraagiga hädas ja Eesti võiks siin ikka mingi väärikuse säilitada,” ütles Allik. “Ei peaks enam õli tulle valama, sest lõke on juba niigi suur,” lisas rahvaliitlane Allik.
Itaalia kavandab lahkumist
Itaalia värske peaminister Romano Prodi on teatanud, et Itaalia 2600-meheline väekoondis lahkub Iraagist hiljemalt selle aasta lõpuks, Prodi koalitsioonipartnerid on nõudnud isegi varasemat lahkumist.
Pärast Itaalia lahkumist jääksid suuremate väekoondistega lisaks Suurbritanniale Iraaki veel Lõuna-Korea, Taani, Poola, Rumeenia ja Gruusia. Kokku jääks sel juhul sinna 24 riigi väed, nende hulgas näiteks Moldova, Kasahstan, Mongoolia ja El Salvador. Täna asub Iraagi poole teele 34-meheline Eesti kergejala-väerühm Estpla-13 nooremleitnant Meelis Jõemaa juhtimisel.
“Eesti üksus on Iraagis selle valitsuse palvel ning riigikogu ja ÜRO mandaadi alusel. Praegune mandaat kehtib aasta lõpuni ning Eesti jätkab oma ülesannete täimist rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus. Kui ÜRO mandaati pikendatakse, siis arutab ka valitsus missiooni pikendamist,” teatas peaminister Andrus Ansip eile EPL-ile.
