Eesti raviasutused seostuvad soomlastele odava hinna ja venelastele kvaliteediga
Pihkvalanna Irina Smirnovskaja ja tema abikaasa Jan armastavad üksteist väga ega häbene seda ka välja näidata. Seetõttu tuli oktoobris taas ette võtta sõit sünnitushaiglasse, et ilmale tuua järjekordne ilmakodanik. Ent kuna tegu oli abielupaari kolmanda lapsega ja eelmised kaks maimukest said kohalikus haiglas kaasa haiguse, siis otsustati järgida mitme tuttava eeskuju ja minna sünnitama Tartu ülikooli kliinikumi.
„Ma tean vähemalt kümmet naist enda tutvusringkonnast, kes on Eestis sünnitamas käinud. Kõik on siiamaani väga rahul olnud ja soovitavad seda ka teistele tuttavatele,” sõnas Irina Smirnovskaja.
Irina ja Jan otsustasid juba last oodates, et seekord tuleb ta ilmale Eestis, ning nii ootaski neid 20. oktoobril ees sõit Pihkvast Tartusse ja pea kohe saadeti naine ka sünnitama. Eelmisel nädalal sõitsid vanemad vastsündinuga koju tagasi ja kiitsid eestlastest arste taevani.
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul on välismaalaste Eestis ravil käimine aasta-aastalt kasvanud, kuid suure haiglavõrgustiku puhul veel väga silma ei paista. „97 protsenti kliinikumi tervishoiuteenuste sissetulekutest tuleb otse või kaude haigekassa kaudu ja selle taustal ei paista nad eriti välja, kuid peamiselt soomlasi ja venelasi on hakanud tõesti rohkem tulema,” ütles Ulst. „Patsiendid tulevad siia ikka juhul, kui nad millegagi kodus rahul pole – kas on ravijärjekorrad pikad, mingid ravilimiidid või piirangud, kvaliteet madal. Näiteks Pihkvast sünnitama tulevatele naistele müüme me usaldust lääneliku meditsiini vastu.”
Vahendajad sihivad jõukaid
Haiglad ei tee siiski ise piiri taga aktiivset turunduskampaaniat, vaid selle rolli on endale võtnud mitmed vahendusfirmad, mida mõnel haiglal on koguni 15 ringis. Tagasihoidlik narvalane Eduard Kostin pani portaali www.medtours.ee käima kevadel.
Kostini projekti sihtrühm on keskmisest rikkamad venelased, kellel on usaldus meie meditsiinisüsteemi vastu ja soov siin sünnitada või hoopis ihuviga tohterdada. Kõik algas noorhärra käevigastusest. Kui Narva tohtrite ravimisest enam tolku polnud, pöördus Kostin Tartu Maarjamõisa arstide poole ja sai tarvilikku abi. Seal siis uuriski ääri-veeri järele, kas haigla oleks huvitatud ka Venemaa patsientidest. Huvi oli. Järgnesid kontaktid teiste haiglate, tervisekeskuste ja erakliinikutega ning nüüd vahendab Kostin peaaegu kõikide Eesti suuremate raviasutuste teenuseid.
„Praegu on huvi Venemaal olemas, aga mitte selline, et projekt tulutoovaks muutuks,” rõhutas Kostin. Eestisse ravile vahendatute arvu nimetas ta veel väga väikeseks.
Kostin palus mitte ehmuda veebis nähtavatest tuhandete eurodeni ulatuvatest hindadest. ”Need on haiglate hinnad, minu teenistus on tühine, viin abivajaja ja arstid kokku, kui vaja, korraldan transporti, ööbimist, annan infot,” rääkis ta.
Klientide kohta ütles Kostin, et need on keskmisest rikkamad Venemaa elanikud, aga sellised, kes raha loevad. Ja kui Eesti ja Soome või Saksamaa hinnatase erinevad sama teenuse puhul ikka kaks või rohkem korda, on loogiline, et pöördutakse Eesti meditsiiniasutuste poole.
Erakliinikud palkavad kontaktisikuid
Andrei Sõritsa kliinikus Elite on välismaa patsientide osa parimal juhul kuni kümme protsenti koguarvust. „Jah, võib öelda, et tegu on kasvava trendiga, kuna aasta-aastalt suureneb välismaalaste teadlikkus ja levib info kvaliteetsest ja kättesaadavast meditsiinist,” lausus Elite’i arendusjuht Kristina Sõritsa. „Me teeme täiendavaid pingutusi, et neid patsiente vastu võtta – oleme võtnud tööle leedu-, soome-, rootsi- ja ingliskeelseid patsientide kontaktisikuid, et lahendada keelebarjääri küsimus, ja aitame patsiente kas või reiside planeerimisel.”
Sõritsa sõnul mängivad vahendusfirmadest isegi olulisemat rolli internetifoorumid, aga ka naaberriikide arstid ise, kes ei pea vahel paljuks soovitada enda patsientidel Eestisse ravile minna. Kõige populaarsem on viljatusraviga tegelev erakliinik Soome ja Rootsi klientide seas, aga ka idapiiri taga. „Eesti meditsiin on kõrgel tasemel, saab suhelda vene keeles, puudub onupojapoliitika, Eesti pole kaugel ja ka hinnad on meil Skandinaavia ja arenenud Euroopa riikidega võrreldes mõistlikud,” loetles Sõritsa Eesti menukuse põhjusi venelaste seas. „Ka Venemaa tunnustatud erakliinikute hinnad on märksa kõrgemad kui meil, kuid meie tingimused on väga head ja meditsiini kvaliteet samuti. Nii on meil olnud patsiente, kes käivad Eestis isegi oma last vaktsineerimas, kuna ei usalda Venemaa meditsiini ja vaktsiine.”
Läände hind, itta maine
Poliituuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktori Ain Aaviksoo sõnul ongi Eestis Põhjamaade silmis parim hinna ja kvaliteedi suhe, aga idanaabri silmis kvaliteetne läänelik ravi, mis on eriti teravas kontrastis Venemaa enda raviasutuste madala kvaliteediga. Samal ajal aga pole tervishoiuturism Eestis veel kogu potentsiaali avanud. „See, mis täna Eestis toimub, on väiksemahuline, kuid kasvav trend, aga turupotentsiaali suhtes seisukohta avaldada on veel vara,” leidis Aaviksoo. „Kui me kaks aastat tagasi tegime Praxise poolt analüüsi, siis tuli välja, et potentsiaal on olemas kõigis meie naaberriikides. Lätis peame arvestama, et seal on küll väga väike turg, kuid Skandinaavia ja Venemaa omavad kõik potentsiaali.”
Rahalise potentsiaali poolest oleksid Eesti haiglatele kõige magusamad palad Norra ja Rootsi, kuid keelebarjääri ja reisimisvõimaluste poolest peab Aaviksoo potentsiaalseimaks Venemaad ja eelkõige Soomet. Soomlastele pole muidugi mingi probleem laevaga Eestisse sõita, kuid näiteks ka venelastele pakuvad meie haiglad mitmesuguseid ravile sõitmist soodustavaid lahendusi. Näiteks tunnistab Margus Ulst Tartu ülikooli kliinikumist, et sünnitajale viisa saamiseks esitab haigla patsiendile viisakutse.
Soomlased on suures osas enda probleemid ära lahendanud, kuid seal on suur potentsiaal hambaravil ja eelkõige ortodontial, mis on neil hinna poolest mõttekam Eestis ära teha. Samas kipuvad soomlased sel juhul minema Ungarisse ravile, sest aktiivset tegevust Eesti kliinikud ei tee ja seetõttu oleks kas või praeguseid mahte arvestades patsientide arvul kasvupotentsiaali küll,” lausus Aaviksoo. „Venemaal on küll natuke probleeme olnud piiril ja transpordiühendusega, aga inimeste huvi on olemas. Eesti maine on hea ja tõenäoliselt suurt paranemist sealses haiglavõrgustikus niipea ei tule, mistõttu on seal alustanud vahendusfirmad näinud, et potentsiaali on.”
Hajutavad riske
Aaviksoo sõnul aitaks välismaalastelt tulev lisaraha eelkõige majanduslikke riske maandada ja seda tunnistavad ka mitmed kliinikud. Kehavälise viljastamisega tegelev Nova Vita kliinik saab välismaalaste toel täita Eesti haigekassa puudulikust rahastamisest tulevaid tühikuid. „Vahel tekib olukord, kus töötajatel on käed rüpes, kuid patsientide järjekord on väga pikk,” selgitas kliiniku juhataja Merike Seer. „Rahastamisel on välismaine patsient väike täiend kogu rahastamises. Ei usu, et sellest väga suurt rikkust kasvaks, kuid kindlasti mõjub töötajate motivatsioonile ja tasemele hästi.”
Tõsi, ka naaberriikides sõltuvad ja panustavad välismaistele klientidele rohkem väiksemad erakliinikud, kuid nagu selgus kahe aasta eest tehtud Praxise uuringust, ei ütle ükski Eesti suur raviasutus välismaalaste ravimisest ära. Tavapatsiendile võib välismaalastest haigete ravimine Eesti haiglates kaasa tuua kvaliteetsema ravi ja professionaalsemad arstid, meditsiinitöötajatele ka parema palga. „Üks välismaalaste siin käimise pluss on tuluosa riski hajutamine ja käibe kasvu korral võimaldab ettevõttel raha palkadeks maksta, teine asi on aga arstide vajadus keerukate ja arstide jaoks huvitavate ravijuhtude järele, mida meie väike turg eriti pakkuda ei suuda,” sõnas Aaviksoo. „Veel mõjutab patsiente, et suure tõenäosusega viib konkurents selleni, et haiglad peavad hakkama kvaliteeti pakkuma ja seetõttu tõuseb ka teenuse kvaliteet.”
Ent olemas on ka negatiivsed väljavaated, sest praegune tervishoiutöötajate puudus võib väljast tulevate patsientide korral tekitada ravijate puudust. Perspektiivis on risk väga tõsine ja praegu on küsimus, kas töötavad arstid ja õed jagunevad siin ümber ja kulutavad enda energia välispatsientidele. Teine võimalus on see, et näiteks meie õdedest on 25 protsenti hetkel väljaspool tervishoiusüsteemi ja sealt on meil võimalik neid tagasi tuua,” arutles Aaviksoo.
Irina ja Jan põrkusid aga Eestist Venemaale naastes esimestele raskustele, sest kohalikule bürokraatiaaparaadile Eestis lapsi ilmale toovad venelannad väga ei meeldi. „Kui me tagasi tulime ja hakkasime lapsele dokumente vormistama, siis oli võimudepoolne vastumeelsus näha,” sõnas Irina Smirnovskaja. „Neile lihtsalt ei meeldi, et me Eestis käime, aga mulle läks see maksma tuhat eurot, mis pole küll väike raha, aga väärt viimast kui senti, sest siin on haiglas suhtumine hoopis teine.”
