Eesti saab Schengeni viisaruumiga liituda aasta pärast
"2007. aasta lõpuks Schengeni ruumiga liitumisel on kaks suurt tingimust – Schengeni infosüsteemi rakendamine ning Schengeni reeglite täielik täitmine. Ka uue tähtaja järgi ei ole Schengeni ruumi laienemine automaatne protsess, vaid sõltub uute liikmesriikide valmisolekust,” ütles siseminister Kalle Laanet.
Seoses Schengeni infosüsteemi uue põlvkonna, SIS II, valmimise viibimisega võimaldatakse uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele liituda süsteemi vanema põlvkonna, SIS I-ga. Kui Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele ei oleks antud võimalust SIS II asemel infosüsteemi vanema mudeli, SIS I-ga liituda, oleks esimene Schengeni laienemise tähtaeg olnud 2008. aasta lõpus või 2009. aasta alguses.
„Eesti on teinud Schengeniga liitumiseks ettevalmistusi juba Euroopa Liidu liitumisprotsessi algusest. Kuna SIS II valmimise ootamine võinuks Schengeni laienemist määramata ajaks edasi lükata, toetame üheskoos teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega võimalusi, mille abil saab Eesti võimalikult kiiresti inimeste vaba liikumise tsooniga ühineda,” ütles Laanet
Euroopa Liidu uute liikmesriikide hinnangul läheb SIS I kasutuselevõtt riigile maksma umbes 1 miljon eurot, kuid suurem osa antud summa eest soetatavatest tehnilistest lahendustest jäävad kasutusse ka SIS II rakendamise ajaks.
Laaneti sõnul on Eesti eesmärk kiire Schengeniga liitumine, et võimaldada inimestele vaba liikumist. "Schengeni infosüsteem on üks olulisemaid kompensatsioonimeetmeid Schengeni ruumis kuritegevuse vastu võitlemisel ja illegaalse immigratsiooni ohjamisel. Ilma ühtse infosüsteemita liituda ei saa,” on Laanet varem öelnud.
