Eestikeelne õpe algab kõigis venekeelsetes koolides
Kõigis 63-s venekeelse gümnaasiumi 10. klassis hakatakse õpetama aasta jooksul iga nädal ühe tunni ulatuses eesti kirjandust eesti keeles, kusjuures eelmisel aastal tehti seda juba 23 koolis.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmete põhjal õpetatakse venekeelsetest põhikoolidest ja gümnaasiumidest kolmeteistkümnes eesti keeles ka kunstiõpetust või kunstiajalugu ning kümnes koolis muusikaõpetust. Vähemal määral on eesti keeles ka kehaline kasvatus, Eesti kultuurilugu, matemaatika, ajalugu.
Tulevast õppeaastast peaks vene koolides teise eestikeelse ainena lisanduma ühiskonna- või muusikaõpetus. Kumb, sõltub haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul koolide võimalusest õpetajaid leida. “Eesti kirjandusega ei ole suuri probleeme, kuid küsimus on, mis edasi saab. Selge on, et 2011. aastaks peab 60 protsenti ainetest õpetatama eesti keeles,” ütles alles paar kuud ametis olnud asekantsler.
Raigi sõnul oli varasemas statistikas ühiskonnaõpetuse eestikeelne osakaal vene koolides näidatud suuremana, kui see tegelikult on. Nüüd on selge, et eesti keeles õpitakse ühiskonnaõpetust neljas koolis. Neljas koolis on lisaks kakskeelne õpe ja neljas veel eestikeelse terminoloogiaga õpe. “Tegime nüüd selge vahe sisse, mis on ikkagi eestikeelne õpe,” lausus Raik.
Eesti kirjanduse õpetajate viimased koolitused enne õppeaasta algust Tallinnas ja Sillamäel olid Raigi sõnul aasta läbi kestnud koolituste viimane osa. “See oli uue kirjanduse õpiku tutvustamine, kuid sisulist koolitust eesti kirjanduse õpetamiseks on soovijad saanud kokku 160 tundi,” ütles Raik. “Aga oleme enesekriitilised, et teises keeles õpetamise metoodikaga tuleb senisest oluliselt rohkem tegeleda ja koolitusi korraldada,” lausus asekantsler.
Koolides kahtluste aeg
Raigi sõnul on eestikeelsele õppele ülemineku alguses ja tänavuste poliitiliste sündmuste tõttu vene koolides kahtluste aeg. Ta lubas, et ministeeriumi ametnikud hakkavad tihedalt koolides käima, et saada kiiret tagasisidet ning aidata õpetajaid.
Ministeeriumis on kindlalt kavas motiveerida koole ka rahaliselt, kui nad lähevad rohkem kui ühes kohustuslikus aines üle eestikeelsele õppele. “Vene koolide direktorid on öelnud, et see oleks hea motivatsioon, kuid on ka neid, kes nimetavad seda enda äraostmiseks hõbeseeklite eest,” ütles Raik.
Praegu on Ida-Virumaal 73,3 protsenti koolidest venekeelsed, Harjumaal on see number 28,8 ning üle kümne protsendi on ka Valgamaal. Pärnus on veel üle seitsme protsendi ning Tartus ligi kuus protsenti vene õppekeelega õpilasi.
