24.11.2011, 00:30
Ehitaja neab Sõõrumaad ehitusfirma KMG allakäigus
KMG juht Tiit Nurklik süüdistab, et suurettevõtja Urmas Sõõrumaa poolt maksmata jäetud hiigelarved sundisid silmapaistvaid ehitisi rajanud firma sulgema. Endine lepingupartner aga kahtlustab, et Nurklik ja Sõõrumaa kantisid koos KMG-st vara välja, ja nõuab kohtus tehingute tagasi pööramist.
FOTO:
Kui Äripäev kaks nädalat tagasi KMG Eesti edukuselt kolmandaks ehitusfirmaks kroonis, olid koondamisteated ettevõtte töötajatele juba laiali jagatud. „Sõõrumaa firmad jätsid meile maksmata kokku ligi 170 miljonit krooni (ligi 11 miljonit eurot – toim), mistõttu me ei ole suutelised ehitusturul edasi konkureerima,” lausus Nurklik. „Sõõrumaa oli varem meie ettevõttes 60-protsendiline osanik, kuid ma ei kutsu teda 8. detsembril Soolalattu firma lõpupeole. Ma ei soovi temaga suhelda.” KMG tühjaks jäänud büroo asub Tallinnas Tartu maantee ja Peterburi tee ristumiskohas Zelluloosi kvartalis, mis näeb ilma Nurkliku ahastusetagi välja nagu Lõuna-Kasahstani turutagune: inetud, tellistega parandatud paekivimüürid kerkivad räpase ja vettinud killustikuseguga kaetud hoovis, mida on üritatud saamatute trosskonstruktsioonidega mingisugusteks platsikesteks liigendada. Pildi dramaatilisust suurendab teadmine, et veel tänavu kevadel Nurklikule ja Sõõrumaale ühiselt kuulunud KMG rajas Tallinna kauneima uusehitise – Rotermanni kvartali. Tiskresse Eesti esimese rikaste küla ehitanud Nurklik ihkas töötada vaid kõige ilusamate, silmapaistvamate ja glamuursemate projektidega. Selleks, et suruda oma portfelli Rotermanni kvartalit, müüs ta 60 protsenti oma ettevõttest kinnistu omanikule Urmas Sõõrumaale. Nurklik sai asuda lihvima Tallinna pärlit, Sõõrumaa aga surus enamusaktsionärina oma sõrme alla lemmikobjekti rajamiseks kulutatavad rahavood. „Ma järjestaksin Sõõrumaa poolt maksmata jäänud raha KMG tegevuse lõpetamiste põhjuste seas kolmandale kohale,” selgitas Nurklik. „Esmalt pole praegu turule tulemas piisavalt häid ehitisi. Teiseks algatasid Skandinaavia ehitusfirmad Eestis massiivse alapakkumiste tegemise. Merko ja Nordeconi juhid põletavad selle alapakkumiste lainega kaasa minnes praegu lausa kuritegelikult investorite raha. Ilma puudu jäänud 170 miljonita ei olnud meil jõudu selle ralliga lihtsalt kaasa minna.”