Eksperdid otsivad teed pealinna õhu liigsest tolmust puhastamiseks
Kuigi töörühm on Harjumaa keskkonnateenistuse spetsialisti Maigi Jõgi sõnul ametlikult kinnitamata, on peentolmuprobleemile lahendust otsivad asjatundjad aprilli lõpust alates koos käinud kahel korral ning kohtuvad uuesti septembris.
Keskkonnaministeeriumi, Harju keskkonnateenistuse, Eesti keskkonnauuringute keskuse ja keskkonnaameti esindajad on praeguseks koondanud kõik pealinna välisõhu uuringute tulemused, et nende põhjal otsustada, kas veel midagi tellida. Ühtlasi vaatab teenistus üle linna probleemsemates piirkondades ettevõtetele väljastatud saasteload.
“Euroopa Liidu direktiivi järgi võib peentolm ületada seatud piirväärtusi kuni 35 päeval aastas ja Tallinnas on seda olnud enam,” ütles Jõgi. Riikliku välisõhuseire aruande järgi registreeris mullu ainuüksi Liivalaia tänava mõõtejaam 48 korral ööpäeva keskmist piirväärtust ületava kontsentratsiooni, aasta varem oli ületamisi 42.
Töörühma eesmärk on selgitada, kust ülemäärane saaste tuleb (kas ettevõtetest või liiklusest), mis seda mõjutab (milline ilm), ning jõuda aasta lõpuks tegevuskavani, kuidas vähendada peeneid tahkeid osakesi linnaõhus.
Süüdi liiklus, kütmine ja liiv
OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus tänavu valminud uurimuse “Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides” järgi mõjutab Tallinna õhu kvaliteeti eelkõige liiklus. “Probleemsemad piirkonnad ongi suuremad ristmikud ja tänavad,” seisab aruandes.
Uurijad jõudsid selgusele, et peentolmu kontsentratsioon ületas piirväärtust kevadsuvel, olenedes ilmastikust ja liikluse intensiivsusest. Tolmu “toodavad” aga ka eramute kütmine, teede liivatamine-soolatamine ja taimede tolmlemine.
Tartu ülikooli arstiteaduskonna uurimusest Tallinna välisõhu kvaliteedi mõjust inimeste tervisele saab teada, et enim on saastunud Kompassi, Tõnismäe ja Tatari asum ning südalinn. Hinnangute järgi põhjustavad ülipeened osakesed aastas 296 inimese varase surma. “Kui kaotus jagada kogu populatsiooni ning tema eluea peale, elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu hinnanguliselt 7,7 kuud vähem,” seisab doktorant Hans Orru eestvedamisel valminud uurimuses.
Neile lisandub 275 haiglaravijuhtu aastas – õhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Tolmuosakesed tungivad kopsu alveoolidesse, ultrapeened aga isegi vereringesse.
Kuidas teha õhku puhtamaks?
•• Tartu ülikooli arstiteaduskond soovitab õhu kvaliteedi parandamiseks suunata Tallinnas intensiivsed liiklusvood eemale elu- ja puhkerajoonidest, luua paremad tingimused jalakäijatele ja kergsõidukitega liiklejatele, suurendada rohealade pinda ja edendada linnaelanike tervislikke eluviise.
•• Tallinna linnavalitsus on välisõhu tolmusaaste uurimiseks tellinud keskkonnauuringute keskusest uurimuse “Tolmusaaste päritolu ja keemilise koostis”, mis abilinnapea Deniss Boroditši sõnul peakski lähiajal valmima ja selgitama, kas tolm pärineb lokaalsetest või “globaalsetest” allikatest, näiteks Narvast.
Vaata ka:
http://mail.klab.ee/seire/irviro/
