"Me näeme tihti suuri rünnakuid, kus üksikute firmade servereid rünnatakse, aga kui tegemist on rünnakuga kogu riigi võrgu vastu, siis see on väga erandlik juhus," vahendas Hyppöneni sõnu Terevisioonile ETV24.

Hyppöneni sõnul ei saa aga Eesti vastaseid küberrünnakuid nimetada info- või võrgusõjaks. "Võrgusõda tähendaks seda, et erinevate riikide armeed võitleksid arvutite abil," märkis ta.

Hyppönen lisas, et kõik reaalmaailma kriisid saavad alati väljundi kübermaailmas. Ta tõi näiteks Taani pilapildiskandaali või Iraagi sõja, millele järgnesid samuti küberrünnakud.

Ajakiri PC World on arvanud Hyppöneni 50 kõige tähtsama Internetiga seotud isiku hulka. Hyppönen peab täna IT-Kolledžis loengu teemal "Küberkuritegevusest meie ümber ning sellest kuidas infoturbe laborid maailmas selle vastu võitlevad".