Eksrahandusminister Aivar Sõerd: uus riigieelarve strateegia on sisutu dokument
Aivar Sõerd oli imestunud, et riigi olulisim rahandusalane dokument järgmisteks aastateks on koostatud lähtudes ülioptimistlikust rahandusministeeriumi majandusprognoosist.
„On raske uskuda prognoosi, et juba tuleval aastal pöördub majandus tõusuteele ja kasv oleks juba 6,4 protsenti,“ lausus Sõerd.
Eksrahandusminister oli arvamusel, et majanduskasvu aeglustumine kestab pikemalt kui esialgu võis eeldada. „Kindlasti pikemalt, kui 1999. aasta languse ajal, mil juba 2000. aastal saavutati uuesti tasakaal ning saadi teha niinimetatud jalad põhjas eelarve,“ ütles Sõerd.
Tema sõnul on koostatud riigi lähiaastate finantsplaan, kus puuduvad konkreetsed numbrid. „On öeldud, et eesmärk on tuleval aastal kärpida kulusid 9,9 miljardi krooni võrra, kuid ei ole antud vastust, milliste valdkondade arvelt seda tehakse. See on vormitäiteks koostatud strateegia,“ lausus Sõerd.
Eksrahandusministri sõnul annab rahandusminister sellise dokumendiga oma positsiooni käest.
„Riigieelarve strateegia on kõige strateegiate ülene. Eelarvestrateegia on riigi finantsplaan ja kui selline puudub, hakkavad haruministeeriumide strateegiad elama oma elu ning rahandusministril pole võimalik öelda, kas teiste pakutud prioriteedid on kooskõlas eelarvestrateegia suundadega ja kas nende täitmiseks ka raha jagub,“ lausus Sõerd. „Rahandusministri roll muutub sellega valitsuses väheoluliseks.“
Sõerd heitis valitsusele ette, et see pole suutnud poliitilisi valikuid teha. „Ametnikelt ei saa nõuda, et nad otsustaksid valitsuse eest,“ kaitses Sõerd oma endisi alluvaid.
„Kuna valitsus pole valikuid teinud, on valminud dokument, kus näiteks on lihtsalt öeldud, et sisejulgeolekueesmärke viiakse ellu kavandatud vahendite raames, sama on öeldud teiste valdkondade kohta,“ tõi Sõerd näiteks.
Ta imestas, mida annab dokument, kus konkreetsete rahanumbrite asemel nimetatakse, et kontsertide külastamine oli üks populaarsemaid kultuurilisi ja vaba aja veetmise vorme ning kui palju rahvastikust tegeles 2006. aastal liikumisharrastusega.
Samas oli Sõerd riigi rahanduse jätkusuutlikkuse osas optimistlik viidates parematel aastatel kogutud reservidele ning 2007. aastaks koostatud ülejäägiga eelarvele.
„Ma ei ütleks, et 2007. aasta eelarve ülejääk oleks ülemäära suur olnud, kuid see oli siiski tuntav ülejääk,“ lausus ta enda juhtimisel valminud viimase eelarve kohta.
25 miljardit krooni reserve nimetas ta lähiaastate majanduslanguse ajaks piisavateks, kuid mitte ülearu suureks.
„Suuremal osal reservidest on samas seadusega tagatud omanikud olemas: töötukassa raha läheb konkreetseks vajaduseks, pensionireserv pensionide katteks väiksema sotsiaalmaksu laekumise ajal ja seaduses on sätestatud ka stabiliseerimisreservi kasutamise olukorrad,“ loetles Sõerd.
Kuigi eksrahandusministri erakond Rahvaliit on läbi aastate käinud välja idee, et riik üheks või teiseks asjaks laenu võtaks, on Sõerdi sõnul tänane olukord selline, juhul kui riigieelarves oleksid ka välisvõlgadega seotud intressikohustused oleks tasakaalu saavutamine oluliselt raskem,“ lausus ta.
Samas jäi riigil palju olulisi investeeringuid õigel ajal tegemata.
Sõerd soovitas rahandusministril teha praegust majandusolukorda arvestav konservatiivne eelarve. „Eelarvega defitsiiti minek on soovimatu, sest see oleks vale signaal väljapoole ja puudujäägi olukorrast välja tulek on väga keeruline ülesanne ning nõuab juba hoopis ebapopulaarsemaid otsuseid, kui praegu kavas,“ hoiatas eksrahandusminister.
Riigieelarve strateegiat kui olulisimat finantsdokumenti peaks Sõerdi sõnul aga kindlasti arutama ka riigikogu.
