Elumajade kohal pikeerinud sõjalennuk tekitas Männiku küla rahvas paanikat
Männiku küla elanik Taavi Raun nägi lennuki pikeerimist pealt ning tegi lennukist ka pilte. Olin kodus ja pildistasin koerakutsikaid, kui nägin lennukit pikeerimas,“ ütles ta selgituseks, miks ta kohe pilte tegema sai hakata. Lennuk pikeeris saja meetri kõrgusel elumajade kohal, kõik, kes sel ajal – see oli umbes 16.15 paiku – kodus olid, jooksid paanikas tänavale vaatama, mis toimub,“ kirjeldas Raun.
Lennuki omaniku OÜ Musket juhataja Raivo Susi ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et ta ei näe lennuki lendamises mingit probleemi, sest lennukid ikka lendavad. Ma ei tea, kui lennundusinimene see kodanik oli, kes ütles teile, kui kõrgelt lennuk lendas,“ lükkas ta ümber väite, nagu oleks lennuk liiga madalalt lennanud.
Lennuametist saate kõigile küsimustele vastused,“ püüdis Susi kommentaaridest kõrvale põigelda. Nojah, siis on ju kõik korras ja loeme selle teema ammendatuks,“ ütles ta, kui kuulis, et lennuamet reeglite rikkumist ei näe.
Lapsed sattusid lennukist paanikasse
Siiski ei soovinud ta selgitada, miks lennuk Männiku küla kohal lendas. Miks lennukid üldse lendavad? Miks Estonian Air lendab, miks Cessnad (väikelennuk Cessna – toim.) lendavad?“ küsis ta, jättes konkreetse lennuki lendamise kohta aga vastamata.
Lapsed, kes koolist tulid küla poole, sattusid ka päris paanikasse, kui lennukit nägid. Päris õudne oli ju vaadata, kui küla kohal lendab sõjalennuk,“ lisas Raun.
Rauni sõnul helistas ta ka hädaabinumbril 112, et aru pärida, mis toimub. Need ütlesid, et on probleemist teadlikud ning lennujuhtimiskeskust on teavitatud, rohkem nad seda ei kommenteerinud,“ ütles Raun.
Külaelanik ei osanud prognoosida, kust see lennuk tulla võis. Männiku küla on Saku ja Tallinna vahel, siin lähedal küll ühtegi lennuvälja ei ole,“ sõnas ta.
Lennuk tuli hiljem tagasi
Kella poole seitsme paiku tuli lennuk Männiku küla kohale tagasi. Siis oli ta küll soliidses kõrguses,“ nentis Raun. Tema sõnul tulid külaelanikud taas tänavale lennukit vaatama, kuid seekord eesmärgiga püüda sellest veel pilte teha, kuid lennuk oli liiga kõrgel.
Lennuliiklusteeninduse AS on küll juhtumist teadlik, kuid ei soovinud seda kommenteerida, delegeerides selle hoopis lennuameti lennuliikluse osakonna juhatajale Koit Kaskelile, kes aga kuulis toimunud intsidendist Eesti Päevalehe ajakirjanikult esmakordselt.
Mulle ei ole infot laekunud,“ ütles Kaskel kolmapäeval kella 10 paiku hommikul. Ma tean, et vahel toimuvad katselennud, kuid teisipäeva õhtupooliku kohta pole mulle isiklikult ühtegi kaebust tulnud ja ma kuulen teie käest esmakordselt sellest.“
Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Georgi Kokošinski kinnitas, et tegemist ei olnud kaitseväe lennukiga. Lennuväel on kolm lennukit, ükski neist eile ei lennanud,“ ütles ta kolmapäeval.
Lennuamet: rikkumist ei olnud
Koit Kaskel kinnitas samuti hiljem, et tegemist ei olnud kaitseväe õhusõidukiga. Piltidest kaks on taustsüsteemita, mille järgi midagi hinnata saaks. Puulatv kolmandal pildil ei ütle silma järgi kõrguse kohta eriti midagi,“ hindas ta.
Kaskel kinnitas, et lennureeglite rikkumist pole toimunud. Lihtsalt inimesed pööravad suhteliselt madalalt lendavatele reaktiivmootoritega militaarse välimusega lennukitele kõrgendatud tähelepanu, mis on ka üsna loomulik,“ arvas ta.
Kaskeli hilisemal kinnitusel oli lennuk Eesti õhusõidukite registris olev ja OÜ-le Musket kuuluv L-39. Tallinnas toimusid sellega test- ja treeninglennud,“ lisas Kaskel.
Tšehhis valmistatud L-39 valiti 1972. aastal Nõukogude Liidus ja Varssavi pakti riikides treeningreaktiiviks. See oli L-29 Delfin-nimelise reaktiivi järeltulija. Lennukil on üks mootor, tandemiste, selle kiirus jääb helikiirusele alla. Esmakordselt lendas L-39 4. novembril 1968. aastal. Kokku valmistati L-39 lennukeid 2244 eksemplari.
