Hüljeste sigimisedukus ja seega ka liigi üldine käekäik sõltub merejää paksusest. Kui pehmetel talvedel pole korralikku jääd, ei saa väiksed hülgepojad Liivi lahel korralikult kasvada ja hukkuvad. Foto: Tiit Blaat

Keskmise õhutemperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine ja äärmuslike ilmaolude tihenemine on kolm märkimisväärsemat aspekti, mille kliimamuutused Eesti elusloodusele ja sellest sõltuvatele majandusharudele kaasa toovad. See selgus Eesti maaülikooli eestvedamisel tänavu tehtud kliimamuutuste mõjuanalüüsist BioClim, mille koostamises osalesid ka Tartu ülikooli, Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ja Eestimaa Looduse Fondi teadlased. Sellistele muutustele on viidanud ka raporti „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100” uurimisgrupp.

Muutuste tõttu võib süveneda see, kui suuresti mõne aasta ilm teisest aastast erineb. See aga tähendab kõigile Eestis elavatele taime- ja loomaliikidele märkimisväärset survet. Ehkki praegu ei saa kirjeldada, mida kliimamuutus konkreetselt elusloodusele tähendab, toome mõned iseloomulikumad näited muutustest, mis praeguste prognooside kohaselt meid ootavad.

Avalehele
24 Kommentaari
Loe veel: