Likvideeritava Maapanga erakliendid saavad oma kontosid taas kasutada hiljemalt 10. juulil Ühispanga kaudu. Valitsus ja Eesti Pank sõlmisid Ühispangaga kavatsuste protokolli, mille kohaselt Ühispank võtab Maapanga bilansist üle 504 miljoni krooni suuruse eraklientide osa, ütles keskpanga president Vahur Kraft. “Klientide raha oleks vaba hiljemalt 10. juuliks,” kinnitas Kraft.
Krafti sõnul sõlmib riik Ühispangaga Maapanga vara ostu-müügilepingu lähipäevil.
“Kuni lepingu sõlmimiseni ei saa veel mingitest kindlatest tähtaegadest rääkida,” ütles Ühispanga asepresident Janek Mäggi. “Üritame teha nii, et kõik pooled oleks rahul.”
Bilanss läheb kolmeks
Kokkuleppe järgi ostab Ühispank ära osa Maapanga laene ja saab nendega kaasa eraisikute, firmade, omavalitsuste, äriühingute ja mittetulundusühingute nõuded panga suhtes.
Kuna Maapanga vara tegelik turuväärtus on väiksem kui nende bilansiline väärtus, siis riik kompenseerib Ühispangale vahe. Selleks eraldas Riigikogu eile riigi lisaeelarvest 100 miljonit krooni.
Maapangas seisva üle 560 miljoni krooni riigi raha päästmiseks kavatseb valitsus teha Riigikogu 26. juunil toimuvale erakorralisele istungjärgule ettepaneku emiteerida 540 miljoni krooni ulatuses seitsmeaastase tähtajaga võlakirju.
“Kui vaadata kommertspankade bilansi struktuuri, siis riiklike võlakirjade osa on seal väike või seda polegi,” ütles Kraft. “Bilansi struktuuri parandamiseks on riigi võlakirjad head.”
Umbes 400 miljoni kroonist osa Maapanga bilansist, kuhu kuulub ülejäänud osa laenuportfellist, nõuded teistele krediidiasutustele ja muu vara, hakkab panga likvideerimisel haldama likvideerimiskomisjon.
Esialgu pakkusid valitsus ja keskpank Maapanga vara peale Ühispanga müügiks ka Hansapangale. Hansapank aga tegi pakkumise, mis õigupoolest tähendas viisakat äraütlemist, ütles Kraft.
Keskpanga juhi sõnul oleks Maapanga aktsionäridel tänasel üldkoosolekul kõige mõistlikum välja kuulutada panga likvideerimine ja reorganiseerida pank aktsiaseltsiks. ”Praegusel kujul Maapank pangana mitte mingil juhul edasi eksisteerida ja pangaoperatsioone teostada ei saa,” ütles Kraft.
Kraft ütles, et pangajärelevalve hoidis Maapangal süvenenumalt silma peal juba eelmise aasta detsembrist alates. Avalikkuse ees ei lubanud panga seisu avaldada pangajärelevalve salastatuse nõuded. “Eesti Pank on teinud ja teeb ka edaspidi märkamatult järelevalvet,” kinnitas Kraft.
Keskpanga juhi sõnul vastutavad iga panga eest eelkõige omanikud. “Kui pank ei täida normatiive, siis teeme ettekirjutused ja anname aega nende täitmiseks,” märkis Kraft. “Kui neid siis need ei täideta, on meil õigus kuulutada välja moratoorium, pankrot, ära võtta litsents.”
Politsei uurib nelja tehingut
Majanduspolitsei uurib Maapanga juhtide nelja kahtlast tehingut.
Selgusetu on panga juhatuse ja nõukogu endiste liikmete otsuse järgi Leedu Snorase panka hoiustatud 31 miljoni krooni saatus. Otsusele alla kirjutanud pangajuhid ületasid väidetavalt oluliselt oma volitusi.
Samuti uurib politsei Moskva Negociant Banki deponeeritud 1,5 miljoni Saksa marga saatust, mille eest osteti Vene väärtpabereid. “Hiljem müüdi need ära ja osteti jälle mingeid rämpsväärtpabereid,” ütles Kraft. Ka selle tehingu sõlmisid panga eksjuhid.
Politsei käes on dokumendid, mis puudutavad Maapanga ja Hüvitusfondi vahelisi repotehinguid ja panga soodsaid laene tundmatutele maksuvabadele firmadele.
