Ernst Öpik (paremal) näitab Armagh’ observatooriumis 1950. aastatel USA kolleegile originaalset võbeleva peegliga seadet, mille ta konstrueeris meteooride trajektooride mõõtmiseks. Foto: Armagh’ observatoorium

Kuna meie maailmakuulus astronoom oli erakordne ja tema ideed kehtivad senini, söandasin teha selle Eesti geeniusega ühe tagasihoidliku intervjuu. Transtsendentaalse, kui soovite.

Palju õnne, ja lubage kinnitada, et olete teinud Kunda maailma nabaks.

Ma pole pärit Kundast, vaid Port Kundast. See oli Lontova ja Kundaga meil pistmist ei olnud.

Te olite nende kuue astronoomi seas, kellele Ameerika teaduse arendamise ühing omistas Kepleri 400. aastapäeva tähistamiseks kuldmedali. Te olite kuningliku Iiri akadeemia liige, Belfasti ülikooli audoktor ja võitsite 1975. aastal Briti kuningliku astronoomiaühingu kuldmedali. Järgnes auhindade sadu.

Mind huvitas poisikesest alates, mis juhtub, kui meteoor lendab Maa atmosfääri, ning kust ta tuleb. Et objektid tulevad Maa lähedale miljardite valgusaastate kauguselt, on hämmastav.

Loe edasi, mida tegi Öpik siis, kui talle 1975. aastal anti Briti kuningliku astronoomiaühingu kuldmedal.

Avalehele
8 Kommentaari
Loe veel: