Raimond Kaljulaid ja Ruuben Kaalep polnud pinginaaberlusest eriti vaimustunud. Foto: Rauno Volmar

Ometi oli pretendente ju küllaga. Juba hommikul vara oli riigikogu ees salk protestijaid. Tea, kas lumelabidatest tehti kevade tulekuga plakatid või ongi eestlastel igaks elujuhtumiks plagukäepärast. Peaaegu kõigil oli sõnum käes ja kui sõidutee poleks ette jäänud, oleks loosungirivisirutunud riigikogu uksest Nevski katedraalini välja. Kes jagas kaabusid, kes raamatuid. Üheksa inimest lamasid üleüldse maas. „Protesteerime kliimaprobleemide vastu,” ütles maaslamaja Mihkel, kellel oli samamoodi nagu teistelgi pikutajatel polüestrist või muust vist naftasaadusest tehtud lipp üle tõmmatud. Kas tegemist oli sümboolse osaga protestist või olukorra irooniaga? Ei tea. Viisteist minutit enne riigikogu uue koosseisu esimest istungit tulid rahva hulka ka sotsiaaldemokraadid. Seekord kõvasti turvalisemasse keskkonda kui umbes pool aastat tagasi, mil läks madinaks.

Veel kuu aega tagasi oli parlamendihoones haudvaikne. Nüüd oli seadusandjate esikus inimesi nagu mõnes maailma suuremas lennujaamas. Viieteistminutiline ootejärjekord lookles valvelauani, kus kontrolliti sisenejate dokumente. Nagu veski marutuule käes ladus politseinik halle plastkaste üha järgmistele külalistele ette.

« Avalehele 230 Kommentaari