Estonial valvatud veost näinud mees: mind peeti kinni
Juba Tallinnas 1994. aasta 18. septembril enne laeva pardale jõudmist äratasid kaks Scania veoautot eestlasest kirjaniku Rein Tigase tähelepanu, sest nende pärast pidi osa pardale jõudnud autosid välja sõitma.
Tekile minnes nägi ta samu autosid, mida valvasid kaks kaitseriietuses meest. Kui mehed mõne aja pärast ära läksid, astus toona 50-aastane Tigane autosid uudistama. Tagant lahtise roheka presendi all nägi ta suuri pappkaste venekeelsete siltidega “hoida ülespidi” ja “klaas”.
Esimene ülekuulamine laeval
Tagasi tulnud mehed nabisid Tigase kinni ja pistsid ta kolmeks tunniks väiksesse, tooli ja WC-ga ruumi. Põhjenduseks öeldi, et mees segas ja oli purjus. “Siis küsis üks veidi vene keelt osanud rootslane, mida ma nägin ja kas ma neile sellest kirjutaksin,” ütles Tigane. “Ütlesin, et rootsi keelt ei oska, võin kirjutada vene keeles ja tegingi seda.”
Mees tutvustas ennast Rootsi julgeolekupolitseinikuna, võttis kirjapandu enda kätte ja käskis sellest edaspidi vaikida.
Rootsi pääses Tigane takistusteta, kuid mõni päev pärast Estonia hukku saabus talle Rootsi julgeolekupolitseist kiri kutsega Stockholmi sõita.
Seepeale hakkas mees Rootsi viisat taotlema. Tallinna Rootsi saatkonna konsulaarosakond keeldus talle kahel korral viisat andmast. “Kui neile lõpuks kirja näitasin, siis öeldi, et sellega saangi üle,” lausus Tigane.
Rootsi piirilt viidi ta ülekuulamisele. Kui alguses küsiti, miks ta nii sageli Rootsis käib, siis varsti libises jutt nähtud kaubale. “Küsiti, mida nägin ja kuidas ikka nägin, et seal venekeelsed sildid peal olid. Et neid poleks tohtinud näha,” märkis Tigane.
Jutust aitas aru saada vene keeles rääkinud tõlk, kes muuhulgas ütles, et poleks vaja olnud igale poole nina toppida.
Viimaks läks tõlk ruumist välja ja Tigasele pisteti ette rootsikeelne paber. “Mees ütles, et paber on selle kohta, et ma enam viisata maale ei tuleks,” ütles Tigane. “Midagi ei aidanud, kui ütlesin, et ei saa tekstist aru. Mees ütles aga, et “molodets”, “vsjo v porjadke” ja muud ei midagi.”
Samas löödi passi ka Stockholmi salapolitsei tempel. Õhtul saadeti Tigane tagasi, tema piletiraha maksti kinni. Pärast viisavabaduse kehtima hakkamist käis ta veel korra Rootsis.
Passi tal enam alles pole, sest see aegus eelmisel aastal ja tuli uue vastu vahetada. Kümne aasta jooksul on remontide käigus kaduma läinud ka teda Rootsimaale kutsunud kiri.
Rootsi saatkonnast ei õnnestunud kontrollida, kas Tigasele on keeldutud viisat andmast või kas Rootsi on talle üldse mingeid piiranguid seadnud, sest need andmed pole avalikud.
Rootsi uurimine tekitas küsimusi
Rootsi valitsuse tellitud uurimine tuvastas, et Estonial veeti sõjatehnikat, kuid seda üksnes 14. ja 20. septembril 1994. Seega kinnitas uurimine Rootsi tollitöötajate juba varem avalikkuse ette toodud väiteid.
Rootsi parlamendi liige Lars Angström on uurimist kritiseerides Rootsi Raadiole öelnud, et see keskendus vaid 1994. aasta septembrile ja konkreetsetele ametiasutustele, kuid organisatsioone, kes sõjatehnika salaveoga tegelesid, võis tema sõnul olla teisigi, näiteks erafirmad. Ta lisas, et segatud võis olla ka mõni teine riik peale Rootsi, kuid ka seda ei uuritud.
Osa Rootsi valitsuse raportist on 70 aastaks salastatud ning ka see on Angströmi hinnangul põhjendamatu. “Mis selles relvaveos nii salajast on?” küsis ta. “See sõjatehnika, mida veeti, on ju kümne aastaga nagunii aegunud. Ja et tegemist oli Rootsi kaitsejõudude hangitud materjaliga, siis on see nüüdseks avalik.”
Ta lisas, et seega pidi seal olema ikkagi midagi muud, mida nüüd varjata püütakse. S.L.
