Euro tulek paneb inimeste arvutamisoskuse proovile

Eilne päev tõi Brüsselist otsuse, mida valitsus lootis: Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euro­alaga, sest kõik kritee­riumid on täidetud. Ain­saks tõrvatilgaks mee­potis jäi Euroopa Keskpan­ga raportis märgitud arvamus, et Eestis on suur inflat­sioonioht.

Juba praegu võib suuremates kauplustes näha hinnasiltidel kauba hinda nii Eesti kroonides kui ka eurodes. Paari kuu pärast aga muutub selline hinnaesitlus kaupmeestele kohustuslikuks. Siiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama.

Tartu avaturul eile värsket kurki, kartuleid ja rediseid ostnud vanaproua Elle Kilvet rääkis, et tema jaoks on muutus problemaatiline, sest praegu ei suuda ta euroraha vääringut veel hoomata. „Praegu tean ma üsna hästi, et 40 krooni kurgikilo eest on hea hind, aga kas eurodes peaks see olema kaks-kolm või neli eurot, seda ma ei oska kiiruga arvata,” selgitas Kilvet.

Värskete aiasaadustega kaubelnud Andreas Randeri arvates võtab uue rahaühikuga harjumine veidi aega. Kanepi aiandi lilleistikuid müünud Maia meelest võib aga keeruliseks muutuda hindade eurodesse arvutamine. „Hind peab olema lihtne. Sellest peab saama hõlpsalt raha tagasi anda,” selgitas Maia.

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse.

Panga kliendid võidavad

Eesti pangaliidu juhi Aivar Rehe sõnul kasutab mitu panka juba oma elektroonilistes pangakanalites arvelduste tegemisel nii kroone kui ka eurosid. Lähikuudel peaksid inimesed ilmselt hoolsamalt jälgima, kui suur on tehingu väärtus ka eurodes. „Midagi keerulist eurole üleminek tarbija seisukohalt ju pole, kroonides toodud hinnad tuleb jagada 15-ga,” selgitas Rehe.

Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus kroonihindadest saavad eurohinnad. Pankades kasutatakse praegu teenustasusid, mis on kroonides üsna ümmargused: näiteks Swedbanki kontorites maksab pangasisese makse tegemine 15 krooni. Kindlasti oleks pankadel lihtsam uueks teenustasuks määrata üks euro. Aivar Rehe sõnul kavatsevad suuremad kommertspangad liituda kaubandus- ja tööstuskojas ettevalmistatava ausa hinnakujunduse kampaaniaga, kus hindu ja teenustasusid ümardatakse pigem kliendile kasulikumas suunas.

Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt kümme eurot ehk ligi 156 krooni. Olemas on küll ka viie euro suu­rune kupüür, kuid tehnilistel põhjustel seda sularahaautomaatidesse ei panda. „Minu andmetel kusagil eurotsooni riikides sularahaautomaatidest münte ei saa,” lisas Rehe. Kuigi tehniliselt oleks ka mündiautomaatide kasutusele võtmine mõeldav, on häda selles, et müntide vedu on kulukam.

Olemasolevaid Eesti sente ja metallkroone on võimalik pangakontorites teenustasuta paberrahaks vahetada septembrist alates. Paberraha vahetus algab detsembris ja erinevalt krooni saabumisel toimunud rahareformist kogustele piiranguid ei seata.

Kaubandus- ja tööstuskoda plaanib juba lähinädalail valmis saada ausa hinnakujunduse lepingu, millele alla kirjutanud kauplused, teenindusasutused ja ka teised ettevõtted võtavad endale kohustuse mitte teenida euro abil hõlptulu.

Kodulaenu võtnud inimesed võidavad

•• Uue aasta saabudes kaotavad Eesti suuremad kommertspangad õiguse võtta nendelt klientidelt, kes võtsid kodulaenu eurodes, teenustasu valuutavahetuse eest laenu tagamismakse tegemisel.

•• Praegu teenivad kommerts­pangad valuutavahetuse pealt aastas kümneid miljoneid kroone, sest 85 protsenti kodulaenu omanikest on laenu võt­nud eurodes.

•• Igakuiseid makseid tehes võta­vad kommertspangad klientide arvelduskontodelt raha Eesti kroonides ja ostavad see­järel panga kursiga eurosid. Kulu­tused jäävad kliendi kanda.

•• Euro tulekust võivad aga võita ka need kodulaenu oma­nikud, kes on laenu võtnud Eesti kroonides. „Pangad pole küll kokku leppinud, kuidas kroonilaenudega käituda, aga kui euro tuleb, siis pangad asuvad krooni­põhiste toodete kulusid ümber vaatama,” selgitas pangaliidu juht Aivar Rehe.