Grammy võit näitab koori taset
Eesti filharmoonia kammerkoori Grammy võidu puhul teeb kultuuriminister täna valitsusele ettepaneku tunnustada dirigent Paul Hillieri, kõiki koorilauljaid ning helilooja Arvo Pärti rahalise preemiaga.
Suurt tunnustust tähendava Grammy tõi koorile Arvo Pärdi kooriteoste CD “Da Pacem”.
Eile võttis vastpärjatud kammerkoor oma kodumajas Toompea nõlva all Toompuiesteel tordi ja vahuveiniga vastu õnnitlusi ning mõtted läksid ka koori tulevikule. Nimelt lahkub võidu toonud dirigent Paul Hillier sügisest koori peadirigendi ja kunstilise juhi kohalt ning uut meest või naist ei ole veel asemele valitud.
“Pärast nii säravaid muusikuid nagu Tõnu Kaljuste ja Paul Hillier on väga raske leida uueks dirigendiks kedagi, kellega me hing rahul oleks,” lausus Eesti filharmoonia kammerkoori (EFK) direktor Anneli Unt. “Meie antennid on püsti ja kombitsad väljas,” lisas ta uue dirigendi otsingute kohta. “Tuleval hooajal saame peadirigendita hakkama, aga sellele järgnevaks hooajaks loodame kellegi leida.”
Peadirigendi leping lõpeb
Selle hooajaga lõpeb Hillieri kuueaastane leping EFK-ga ning ta jätkab külalisdirigendina nagu koori asutaja Tõnu Kaljustegi. Hillieriga on tuleval aastal ees kolm projekti. Kaljustega on koor kogu aeg koostööd jätkanud.
Nii koori direktor kui ka koormeister ja lauljad peataolekut ei karda, sest teavad, et nüüd juba Grammy tiitliga koor on täiskasvanuks saanud ning saab ka ise hakkama. Vähemalt ühe hooaja. Kasvab kunstilise nõukogu ja direktori vastutus, sest tavaliselt paneb hooaja kava kokku peadirigent.
Kui kuus aastat tagasi Tõnu Kaljuste oma 1981. aastal asutatud koori eesotsast avalikkuse jaoks ootamatult taandus ning Hillieri enda asemele kutsus, muretsesid nii esikoor kui ka avalikkus, kas nii ikka veab välja.
Toona loodeti, et Hillier toob juurde välismaiseid sidemeid ning plaadilepinguid. Soovid said tõeks: tehtud on seitse plaati tuntud plaadimärgi Harmonia Mundi all ning kaheksa katse järel tuli koos Hillieriga Tallinna ka Grammy. Esimest korda jõudis kammerkoor Grammy kandidaadi staatusse juba 12 aastat tagasi ja seda Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
“Eelkõige Arvo Pärdi muusika, teiseks meie koor ja kolmandaks see, et Paul Hillier on kuuendat aastat meie peadirigent. Ta on selle ajaga saanud koori natukene teistmoodi kõlama. Ta on keeranud oma vindi peale ning Grammy Ïüriile see sobis,” võttis võidu võtme kokku 1989. aastast kooris laulnud tenor Arvo Aun.
Küsimusele, mis teeb filharmoonia kammerkoori nii heaks, et selle üle pole arutledagi vaja, vastasid lauljad dirigentide suust kuuldule viidates ühtemoodi: koori eriline kõla.
“Sellel kooril on spetsiifiline kõla ja võib-olla see ongi faktor, millega me teistest samaväärsetest erineme,” ütles koormeister Mikk Üleoja. Tema on mees, kes teeb 1998. aastast kammerkoori juures dirigentide jaoks eeltöö ära. Ta arvab, et peadirigendita olek tema tööd oluliselt ei mõjuta, sest viimased kuus aastat on tal Hillieri kui välisdirigendi kõrval tulnud nagunii rohkem rabeleda.
“Inimene, kes on meid kontserdil korduvalt kuulnud, võib plaadilt eksimatult ära tunda, et tegu on meie kooriga. Meil on igas häälerühmas mõni prevaleeriv hääl, mis ei kosta halvas mõttes välja, vaid annab oma erilise tämbri. Neli häälerühma annavad aga kokku meie kammerkoori tämbri,” kirjeldas tenor Aun.
Erilise kõlaga koor
Noored lauljad Hele-Mall Leego, Maarja Kukk ja Agnes Toomla rääkisid erilisest geneetilisest koodist – et Eesti koor ei kõla nagu Skandinaavia või Vene või Lääne-Euroopa koor, vaid on segu eri häälekoolidest.
“Meil pole kõik sugugi klassikalise lauljaharidusega, oleme eelnevalt muu muusikahariduse saanud,” ütles algusest peale kooris laulnud sopran Vilve Hepner. Ta ise on kõigepealt õppinud koorijuhiks ja alles siis laulmist. “Seetõttu oleme mitmekülgsemad, omapärasemad.”
“Kooril on Tõnu Kaljuste geenid sees ja need ei kao kuhugi,” ütles direktor Unt. “Paul Hillier on neid arendanud ja rikastanud. Alles pärast Kaljuste kõrvalejäämist saime aru, kui tugeva asja ta seda koori luues oli teinud.”
Unt lisas, et kammerkooril on teatud professionaalsed oskused ja suutlikkus laulda emotsionaalselt, minetamata professionaalsust. “Paljud professionaalsed koorid ei ole emotsionaalselt nii paindlikud. Näiteks Inglise koorid on puhta, selge ja klaari kõlaga, aga meie koori dünaamika on teistsugune, see on suhteliselt haruldane kõla,” võrdles direktor.
Kaks Grammyt ühele mehele!
•• Nii tutvustas kammerkoori direktor Anneli Unt tenor Raul Miksonit. Nimelt laulis mees kaasa RAM-is, kui see Eestisse kolm aastat tagasi eelmise koorimuusika Grammy tõi.
•• Toona võideti auhind Sibeliuse kantaadiga, mille esitasid ERSO, RAM ja Ellerhein Paavo Järvi juhatusel.
•• “Grammyd käivad minuga kaasas,” naeris Raul Mikson eile ise.
