Haapsalus toimub tuleval laupäeval viimane Peeter I päev
Peeter I päev toimub 21. juulil Haapsalus, algusega kell 15.00 Rannarootsi Muuseumi õuel.
Peeter I päev koosneb kahest osast
Peeter I päeva alustab teatraliseeritud jalutuskäik ja etendus "Kuidas Peeter I Haapsalus käis", mille lavastab Erki Aule Salong Teatrist. Etenduse stseene mängitakse linna erinevais paigus ning publik liigub koos etenduse tegelastega paigast paika. Ajaloolist jalutuskäiku koos legendide ja faktide kõrvutamisega juhib ajaloolane Kalev Jaago. Kell 15.00 algav etendus jätkub Viieristil ("Armukolmnurk") - Peetri maja juures ("Peeter aitab parandada katust") ja Raekoja juures - ("Tutvub Ungru aednikuga ja kinnitab Rootsi aadelkonna privileege). Teatraliseeritud jalutuskäigu viimane peatuspaik on stseen "Krahviaed ("Käsib hävitada kaitserajatised"). Siinkohal lõpeb teatraliseeritud jalutuskäik, mis on kõikidele tasuta.
Kell seitse õhtul algab Suur rahvapidu ehk Perepiknik Peetriga, mis toimub Haapsalu Raudteejaamas. Seal toimub ka etenduse viimane vaatus, meeleoluka kontserdi annab slaavi kultuuriühing Bõliina, jalakeerutust pakub Vormsi Verner ja Peetri auks astuvad üles ka üllatuskülalised. Lisaks korraldatakse mitmeid osavus-ja jõukatsumisi, ei puudu ka ennustavad mustlased, sepad ja käsitöölised. Peeter I originaalretsepti alusel keedetakse "kõhukorrastussuppi", mida jagatakse kõigile.
Peeter I on aeg teha ruumi uuele legendile ning seetõttu saavad kesköö paiku kokku kaks suurkuju ehk aegade hämarusest saabub külla Haapsaluni raudtee ehitanud imperaator Nikolai II, kelle isa imperaator Aleksander III puhkas juba Haapsalus.
Pisut ajaloost
Balti mere eskaadri meresõiduomaduste proovimiseks võttis Peeter Suur 1715. aasta juulis ette reisi piki Balti mere rannikut. Osmussaare juures käskis Peeter laeva ankrusse heita ja istus ise paati. Tsaar sõitis Noarootsi saarte ja mandri vahelt läbi otse Haapsalusse, et tutvuda siinse sadamaga ja külastada Ungru mõisa omanikku Rootsi ülemjäägermeistrit. Tsaari jalg puudutas maad 22. juulil 1715. Issanda aastal. Haapsalus külastas tsaar mitmeid paiku, millest jäi maha hulgaliselt legende.
Üks neist on selline: ootamatult linna sattunud Peeter kohtas oma teel meest, kes parasjagu parandas katust. Peeter tahtis temaga juttu puhuda, et linnas valitsevast elust-olust teada saada. Mees aga kartis lähenevat vihma ja pidas jutupuhumist ajaraiskamiseks. Seepeale ronis Peeter majakatusele ja aitas teda. Töö käigus sai ta teada, et mehe nimi on Jencken ning et ta on peale laastavat katku ainus linna magistraadi esindaja. Seepeale andis Peeter I foogt Jenckenile linna piires ainuõiguse õlle ja kange alkoholiga kauplemiseks, ühtlasi määras ta Haapsalu linnapeaks. Jenckenite perekonna käes oli edaspidi mitu sugupõlve peaaegu pärilikuna linnapea ametikoht, suguvõsa oli läbi paljude aegade Haapsalus üks jõukamaid ning neile kuulusid väga paljud majad peatänava ääres. Nii ongi peatänav on saanud oma arhitektuurilise näo nende maitse järgi. Tsaar olevat kinnitanud ka rootsi aadelkonna privileege.
Nagu teisedki Haapsalu külalised ei pääsenud Peeter üle ega ümber linnusest, kus ta ei käinud mitte ajaloohõngu nuusutamas, vaid olevat käsu andnud linnuse sõjalised kindlustused kasutuskõlbmatuks muuta.
Teel Ungru mõisa sõites olevat kutsar tõlla ratta vastu kivi katki teinud. Sellal kui seppa otsiti, puhkas Peeter kivil. Paralepa Suur kivi oli ühtlasi linna ja Ungru mõisa piirikivi.
Ungru mõisa külastas Peeter ka põhjusel, et ta oli kuulnud mõisa peahoonet ümbritsevast imepärasest pargist, mida peeti Baltimaade kauneimaks. Peetril oli parasjagu käsil kallile Katariinale Tallinnasse Kadriorgu lossi ehitamine ning seda lossi pidi ümbritsema iluaed. Kahjuks oli ülemjäägermeister surnud ning Peeter kohtas vaid tema 20-aastast leske. Selle kohta, mis mõisas juhtus, pajatatakse palju erinevaid legende. Sofia Ungern von Sternberg on hiljuti manalateele läinud parun Gustav von Roseni (Saare mõisa taastaja Noarootsi vallas) vanaema vanaema, ja ta olevat olnud väga kange naine ning tolle aja võimaluste mõistes naisõiguslane.
Kuid Peeter kohtus ka mõisa aednikuga, kellele ta tutvustas kartulit: on selline taim: vars maa peal, mugul maa all, mugulat saab keeta ja küpsetada ning sellest saab vägevat jooki, mis poisikesed murrab maha ja mehed paneb põdema. Nii jõudis Eestimaale kartul. Võib olla tulenes sellest ka tõik, et Aleksander III armastas Haapsalu lähistel Pullapääl, kust avaneb suurepärane vaade merele, käia kartuleid küpsetamas ja lemmikkokteili vodkat šampusega nautimas. Talle püstitati omal ajal imeilus mälestusmärk, mis nõukogude sõjaväelaste poolt peaaegu hävitati, kuid osaliselt on see säilinud. Tänu Nikolai II jõudis Haapsallu raudtee ja hiljem kaunis jaamahoone, seetõttu ongi Haapsalu valinud tema järgmiseks elluäratatavaks legendiks.
