Erialase pädevuse saab arst pärast ühel või teisel erialal lõpetatud residentuuri. Sealt edasi on pädevuse hindamine erialaseltsi korraldada ja praeguse seadusandluse alusel vabatahtlik.

Tundub, et seal probleem ongi. Või kuidas teie arvate?

Meie hinnangul võiks regulaarne pädevushindamine olla kohustuslik ja mitte ainult erialaseltside algatusel, vaid ka ülikooli arstiteaduskonna ettevõtmisena. Seda teemat on viimasel paaril aastal ka tõsiselt arutatud.

Aga miks pole see mõte siiani teoks saanud?

Asi on ajas. Pikka aega elasime arusaamas, et arstiteadus on eelkõige kunst ja käsitöö. Sellest, et kvaliteedi hindamisega tuleb tõsiselt tegeleda, on rääkima hakatud viimastel aastatel ja on hakatud aktsepteerima, et on standardid ja ravijuhendid, on hakatud mõistma, et on vaja tegevusi mõõta, hinnata ja anda tagasisidet. See on osa normaalsest arengust, kus meie oleme vast poolel teel.

Kui paar aastat on juba arutatud ja ollakse poolel teel, siis võiks pädevushindamise süsteem jõustuda paari aastaga?

See on vaid üks tükk suurest puslest: asi pole vaid arstidele esitatavates nõuetes, vaid ka raviasutustele esitatavates nõuetes, see aga haakub sellega, mis nõuded on tegevusloa saamisel.